Ajalookultuuri ajakiri „Tuna“ annab parima artikli aastapreemiat välja seitsmendat korda. Lõppvooru pääsevad möödunud aasta jooksul ilmunud kaks artiklit, mis toimetuse kolleegiumi liikmetelt kõige enam hääli saanud. Siis tuleb teha valik nende hulgast.

Seekord jäid sõelale Aleksander Loidi „Appihüüd põrgust. Ümberpiiratud Tallinna viimased päevad Rootsi võimu all 1710“ ja baltisaksa ajaloolase Gert von Pistohlkorsi „Põlvkonnad baltisaksa ajalookirjutuses aastail 1919-2009.“ Teises voorus kogus enim hääli Aleksander Loidi artikkel. Seni on läinud „Tuna“ artiklipreemiad kolmele Eesti nais- ja kolmele meesajaloolasele, kellest kolm on olnud oma karjääri alustamas ja kolm juba tunnustatud. Aleksander Loit on üks tuntumaid eesti ajaloolasi, kes elab väljaspool Eestit. Ta on 1925. aastal Pärnus sündinud, kuid elab 1944. aastast Rootsis, kus lõpetas 1950 Uppsala ülikooli (fil. dr. 1975). Ta on olnud õppejõud nii Uppsala kui ka Stockholmi ülikoolides (prof. 1981-1993) ning juhatanud viimase juures asunud Balti uurimiskeskust. Peamiselt uurinud Rootsi aega Eestis. Ta on valitud 1989. aastal Tartu Ülikooli ja 1993 Åbo Akademi audoktoriks. Ta on „Tunas“ avaldanud 2001. aastast alates mitmeid artikleid ja raamatuarvustusi ning olnud juba 2006. aastal preemia saamisele väga lähedal artikliga „Baltisaksa rüütelkondade seisukohad ja tegevus Eesti iseseisvumisel 1918-1920“.


Peep Pillak

Märkmed: