2005-05-12 Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumiste juhtumite arutelu Euroopa Parlamendi plenaaristungil. Inimõiguste ja demokraatia põhimõtete rikkumine Venemaa Föderatsiooni Mari El Vabariigis

Tunne Kelam, MEP (ERP-ED) kõne

Ma väljendan rõõmu selle üle, et mure mari rahva olukorra pärast on leidnud Euroopa Parlamendis pea kõigi poliitiliste rühmade toetuse.

Tegelikult pole maride probleem isoleeritud juhus. Vene Föderatsioonis elab 19 erinevat soome-ugri päritolu rahvust koguarvuga 2, 7 miljonit. Kõik nad on muutunud oma autonoomsete vabariikide alal vähemuseks. Neil vähemusrahvastel on tõsiseid raskusi oma kultuurialaste ja hariduslike õiguste tegelikul rakendamisel. Kehtivad keeleseadused on enamuses taandunud deklaratiivsele tasemele ega taga soome-ugri keelte funktsioneerimist ametlike keeltena.
Nii näiteks antakse mari-keelset haridust üksnes mõnedes algkoolides, mille tagajärjel kõigest 20% lapsi saab mingit emakeelset õpetust. Marikeelsete õpikute kirjastamine on praktiliselt olematu. Selle tulemusena on maride keeleline identiteet aeglaselt, kuid järjekindlalt haihtumas.

Olen mures ka poliitiliste arengute pärast Mari El vabariigis. Möödunud aasta detsembris valiti tagasi kohalik president Leonid Markelov, keda peetakse tugevaks Moskva suuna edendajaks kohaliku rahva kultuurautonoomia arvel. Kui Mari etniline opositsioon, keda asus juhtima Vladimir Kozlov, avaldas kahtlust valimistulemuste usaldusväärsuse ning valimiste aususe suhtes, toimus härra Kozlovi jõhker läbipeksmine veebruari alguses. Siiani ei ole selle vägivallateo osas toimunud ammendavat uurimist. Jaanuaris toimus samalaadne rünnak Vabadusraadio esindaja vastu. Sõltumatute ajakirjanike jälitamine toimub juba pikema aja jooksul; neist kolm mõrvati aastal 2001, teisi on hirmutatud ja nende väljaanded on suletud.

Viimaste valimiste tagajärjel kaotasid mitmed opositsioonikandidaadi toetamises kahtlustatud Mari koolijuhud ning riigiametnikud oma töökoha. Teisi koolijuhte sunniti andma aru, miks nende ringkonnas läksid valijate hääled opositsioonikandidaadile ning neid ähvardati võimude poolt marikeelsete koolide sulgemisega.

Tänaseks on tähelepandav arv Europarlamendi liikmeid toetanud oma allkirjaga üleskutset mari rahva kultuuriliste õiguste kaitseks. Kõnealusele üleskutsele on antud ligi 10.000 allkirja. Käesoleva resolutsiooni eesmärk on väljendada meie kõigi muret ja solidaarsust mari rahva saatusega ning rõhutada, et Vene Föderatsiooni paljurahvuseline koostis on suur rikkus, mida tuleb toetada ning arendada kogu Euroopa huvides.

Seetõttu kutsume täna Vene Föderatsiooni võime üles austama nende poolt alla kirjutatud rahvusvahelisi kohustusi ning astuma vajalikke samme hõlbustamaks põhiseadusega tagatud vähemuskeelte- ja kultuuride säilitamist ja arengut, asetades erilise rõhu kvaliteetse rahvuskeelse hariduse andmisele kõigil tasandeil. Meil tuleb saavutada, et mari keel ja vene keel saavutavad võrdse seisundi terve Mari El vabariigi territooriumil.

Märkmed: