Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjon kohtus 28. veebruaril Euroopa välisaktsiooni teenistuse asepeadirektori Maciej Popowskiga. Järgnevalt arutasid parlamendi väliskomisjoni, julgeoleku- ja kaitsekomisjoni ning inimõiguste allkomisjoni liikmed teledebatis Kairo poliitiku Ayman Nour'iga Egiptuse üleminekuprobleeme ning kuulasid Euroopa Liidu laienemis- ja naabruspoliitika voliniku Stefan Füle informatsiooni revolutsiooniliste arengute kohta Põhja-Aafrikas.
Eesti saadik Tunne Kelam kommenteeris kriitiliselt Maciej Popowski sõnumit, mille kohaselt Euroopa Liit olevat üha järelemõtlemise faasis, ühtlustamaks oma kriisihalduse mehhanisme.
"See kõlab kenasti, kuid asi on selles, et kriisid ei tunne järelemõtlemise faase," ütles Kelam. "Nagu tavaliselt, tabas ka Põhja-Aafrika kriis Euroopa Liitu ootamatult."
Eesti saadik tõdes, et Euroopa Liit on seni tegelenud reageerimisega, sellel asemel, et arendada proaktiivset lähenemist sellistele kriisidele. Kelam küsis, kas Euroopa Liidul on plaan ka mustaks stsenaariumiks, mille üks variante oleks Liibüa kui riigi lagunemine.
Kelam kutsus üles kujundama EL pikaajalist strateegiat kõnealuse piirkonna suhtes ning olema valmis lähetama Liibüasse EL tsiviilmissiooni, mida vajadusel toestaks sõjaline missioon.
Kelam leidis, et Kesk- ja Ida-Euroopa esindajad tunnetavad arvatavasti paremini Egiptuses, Liibüas ja mujal toimuvaid revolutsioonilisi muutusi. Tema sõnul on tõeliste muudatuste aluseks tahe ja suutlikkus kujundada tugev kodanikuühiskond.
Kelam küsis, kuidas kavatseb Egiptuse üleminekuvalitsus lahendada usuliste vähemuste, eriti koptide probleemi, kelle esindajaid on eelmise režiimi ajal süstemaatiliselt diskrimineeritud ja mõrvatud, vormilisele võrdõiguslikkusele vaatamata.
Egiptlased tunnistasid probleemi ja kristlaste muresid ning väitsid, et ootavad just Euroopa Liidult abi tagamaks inimõiguste ja koptide kaitset.
Tunne Kelam jäi rahule volinik Stefan Füle sõnumiga, mille kohaselt peab Euroopa Liit toetama demokraatiat Põhja-Aafrikas nii nagu ta toetas seda 1989.aastal Ida-Euroopas. Voliniku sõnul on muudatused Põhja-Aafrikas pöördumatud ning Euroopa Liit peab olema enesekriitiline, sest poliitikas endiste diktaatorite suhtes pole mitte alati eelistatud inimõigusi ja õiguskorda praktilistele huvidele.
Põhja-Aafrika ning Lähis-Ida teemad kujunevad kuumaks arutlusobjektiks ka Euroopa Parlamendi järgmisel plenaaristungi nädalal Strasbourgis, millest võtab osa EL välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton.
Tunne Kelam: Põhja-Aafrika revolutsioonid tõendavad EL ühtse väärtustepõhise poliitika vajadust. (4)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Põhja-Aafrika Eesti võtmes
Viimased paar kuud on tähelepanu keskmes olnud Põhja-Aafrika, mis sisuliselt pea üheaegselt tervikuna käärima on hakanud. Peamiselt küll Egiptuses ja Liibüas, ent vähemal määral ka Tuneesias, Alžeerias, Saudi-Aaabias ja mujalgi. Ilmselt pole see juhus, kuid see on ka kõik, mida enam-vähem kindlalt väita saab. Igal juhul pole tegemist nähtusega nagu kauboifilmides ligemale sada aastat tagasi, mil head ratsutasid valgete hobuste seljas ja pahad mustade hobuste seljas. Must-valge maailmapildiga pole siin võimalik midagi lahti seletada.
Loe edasi:
http://www.nommevalitsus.org/?...
Viimased paar kuud on tähelepanu keskmes olnud Põhja-Aafrika, mis sisuliselt pea üheaegselt tervikuna käärima on hakanud. Peamiselt küll Egiptuses ja Liibüas, ent vähemal määral ka Tuneesias, Alžeerias, Saudi-Aaabias ja mujalgi. Ilmselt pole see juhus, kuid see on ka kõik, mida enam-vähem kindlalt väita saab. Igal juhul pole tegemist nähtusega nagu kauboifilmides ligemale sada aastat tagasi, mil head ratsutasid valgete hobuste seljas ja pahad mustade hobuste seljas. Must-valge maailmapildiga pole siin võimalik midagi lahti seletada.
Loe edasi:
http://www.nommevalitsus.org/?...
Kui aga üldse võtta kõne alla ühtne väärtustepoliitika, siis MIKS on EL seisnud kinniste silmade ja seotud suuga, et mitte näha ega reageerida Iisraeli genotsiidipoliitikale oma naabrite, araablaste, suhtes? Selline kahepalgelisus lihtsalt naeruvääristab kogu retoorikat nn "ühtsetest väärtustest" kus iga riigi jaoks on OMA mõõdupuu ja ühed on teistest "võrdsemad".
http://www.iseseisvuspartei.ee...
Suured operatsioonid algavad alati ettevalmistava rünnakuga, mis tavaliselt aga tähelepanu kõrvalejuhtimiseks mõeldud on. Iseseisvumise instseneerimised algasid müüdiga NLi lagunemisest ja majanduse kokkukukkumisest. NSVLi majandus oli aga just 1980-ndate teisel poolel tugeval tõusulainel.
Alles 1989. aasta keskel algas majanduslangus, mille põhjustas plaanimajanduselt turumajandusele üleminek. Tegelikult ei toimunud niisiis mitte lagunemine, vaid algas perestroika ehk sihiteadlik reorganiseerimine. Ja see protsess oli tõepoolest kaua kaalutud, täpselt juhitud ja on raudse käega praegu elluviimisel. Ning ei alanud perestroika mitte NSV Liidust, vaid Euroopast, kui 1986.a. kuulutati Euroopa ühiskodu (Euroopa riigi) loomise protsess alanuks. Sellele järgnes elav süstikdiplomaatia USA ja NSVLi vahel ning kolme riigi (lisaks Saksamaa/Kohl) üksmeele alusel käivitatigi 1987. aastal ühisprojekt "Evropa naš obštši dom". Selle eesmärgiks on kahe suurriigi liit, pärastpoole liitriik, mis ühest ookeanist teiseni laiuks ja oleks seega Stalini kavandatud impeeriumi punktuaalne teostus gloobuse kumerale pinnale punasega stantsitult.
Et otsus langetati just 1987. aastal, on vaidlustamatult tõestatud sellega, et kõikidest Balti ja Ida-Euroopa riikidest hakati KGB arhiive massiivselt ära vedama just tol aastal; 1990-ndate alguses kohapeal olnud toimikud olid vaid teadlikult ettesöödetud kompra.
Varsti pärast seda algaski imepärane IME (Isemajandav Eesti) ja veel imepärasem rahva "spontaanne" enese vabakslaulmine, kuhu saadi massid kohale KGB ja Keskkomitee suure ühispingutuse toel; tõe nimel olgu see välja öeldud. Algas Eesti liidrirolli müüdi kujundamine impeeriumi eduka lagundajana.
Suured operatsioonid algavad alati ettevalmistava rünnakuga, mis tavaliselt aga tähelepanu kõrvalejuhtimiseks mõeldud on. Iseseisvumise instseneerimised algasid müüdiga NLi lagunemisest ja majanduse kokkukukkumisest. NSVLi majandus oli aga just 1980-ndate teisel poolel tugeval tõusulainel.
Alles 1989. aasta keskel algas majanduslangus, mille põhjustas plaanimajanduselt turumajandusele üleminek. Tegelikult ei toimunud niisiis mitte lagunemine, vaid algas perestroika ehk sihiteadlik reorganiseerimine. Ja see protsess oli tõepoolest kaua kaalutud, täpselt juhitud ja on raudse käega praegu elluviimisel. Ning ei alanud perestroika mitte NSV Liidust, vaid Euroopast, kui 1986.a. kuulutati Euroopa ühiskodu (Euroopa riigi) loomise protsess alanuks. Sellele järgnes elav süstikdiplomaatia USA ja NSVLi vahel ning kolme riigi (lisaks Saksamaa/Kohl) üksmeele alusel käivitatigi 1987. aastal ühisprojekt "Evropa naš obštši dom". Selle eesmärgiks on kahe suurriigi liit, pärastpoole liitriik, mis ühest ookeanist teiseni laiuks ja oleks seega Stalini kavandatud impeeriumi punktuaalne teostus gloobuse kumerale pinnale punasega stantsitult.
Et otsus langetati just 1987. aastal, on vaidlustamatult tõestatud sellega, et kõikidest Balti ja Ida-Euroopa riikidest hakati KGB arhiive massiivselt ära vedama just tol aastal; 1990-ndate alguses kohapeal olnud toimikud olid vaid teadlikult ettesöödetud kompra.
Varsti pärast seda algaski imepärane IME (Isemajandav Eesti) ja veel imepärasem rahva "spontaanne" enese vabakslaulmine, kuhu saadi massid kohale KGB ja Keskkomitee suure ühispingutuse toel; tõe nimel olgu see välja öeldud. Algas Eesti liidrirolli müüdi kujundamine impeeriumi eduka lagundajana.
Arvamus
TRENDING
