Rahvusvahelise teaduskonverentsiga tähistati naistekliiniku 200. aastapäeva.
Kuigi kuulsatest teadlastest tulvil saalis võis kuulda ingliskeelseid diskussioone tüvirakkude siirdamise ja muudel keerulistel teemadel, räägiti ka hoopis lihtsamatest asjadest.
Tallinnas asuva Tervise Arengu Instituudi teaduri Piret Veeruse ettekandest selgus, et Eestis kolme ja poole aasta jooksul ligi 2000 naisega tehtud uuring kinnitas rahvusvahelisi andmeid hormoonasendusravi riskide kohta.
Asendusravi südant ei kaitse
Nii Women's Health Initiative'i kui ka Eesti instituudi uuringutulemused viitavad sellele, et luumurdude arv hormoonasendusravi kasutades tõepoolest väheneb. Mis puutub aga südame-veresoonkonna haiguste ennetamisse, siis hormoonasendusravi kasutajatel täheldati koguni ajuinfarkti ja südame isheemiatõve, samuti dementsuse riski suurenemist. Juba varasemast on teada, et hormoonasendusravi kasutajatel suureneb mõnevõrra rinnavähki haigestumise oht.
Praeguste seisukohtade kohaselt tuleks hormoonasendusravi kasutada võimalikult väikeses annuses ja võimalikult lühikest aega. Ravi eesmärk saab olla üksnes üleminekuea kaebuste ravi, mitte krooniliste haiguste ennetamine.
„Krooniliste haiguste vältimiseks tuleb mõõdukalt sportida, tervislikult toituda, loobuda suitsetamisest ning mitte liialdada alkoholiga. Kord aastas peaksid kõik naised käima arsti juures tervisekontrollis,“ rõhutas teadur paljuräägitud tõdesid.
Perekonda tuleb väärtustada
Naistekliiniku juhataja dotsent Helle Karro andis saali aplausi saatel aga üle kingituse neil päevil 80. sünnipäeva tähistanud emeriitprofessor Kadri Grossile, kes on naistekliinikut juhtinud okupatsiooniaja tingimustes tervelt 20 aastat, kuni 1991. aastani. Nii arstide kui patsientide jaoks kohati uskumatult kitsastes tingimustes suutis ta säilitada kliiniku hea maine ja teadustöö kõrge taseme.
Professorid Kadri Gross (paremal), Helbe Sinimäe-Ambus ja Virve Kask
turgutavad end naistekliiniku juubelikonvernetsi vaheajal ülikooli kunstimuuseumis tassi kohviga. Foto: Tiina Sarv
turgutavad end naistekliiniku juubelikonvernetsi vaheajal ülikooli kunstimuuseumis tassi kohviga. Foto: Tiina Sarv
Ajakirjanikuga rääkides rõhutas elutark daam väärtusi, mida me tänapäeval unustama kipume: perekond, truudus, oma tervisest hoolimine.
Professor ütles end rõõmustavat selle üle, et Eestis hakkab taas rohkem lapsi sündima.
„Põlvkondade erinevused on aga tõesti tuntavad, sest meenutades oma gümnaasiumiaega, oma klassijuhatajat ja erakordselt sümpaatseid pedagooge, ei kujuta ma ette, mida nad ütleksid tütarlast suitsetamas nähes,“ jätkas ta ning lisas, et väline kajastub tervises. Kui noored käivad külma ilmaga ringi, seljad paljad, annab see kunagi tervises väga valusalt tunda. Sellele aga ei mõelda.
„Ma leian, et tervise seisukohalt ei lähene me noortele oskuslikult,“ oli aastakümneid eesti naisi ravinud professor kriitiline, rõhutades lõpuks sedagi, et ka süütust on aastatuhandeid väärtuseks peetud.
„Ei ole mõtet nii kiiresti seda kaotada. Kõigel on oma aeg ja hiljaks ei jää kuhugi,“ lausus ta.