Türgi parlament toetas viimaks, pärast pikka venitamist, Rootsi NATOga liitumist. Rootsi esitas liitumistaotluse juba 2022. aastal pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, kuid Türgi on senini keeldunud seda heakskiitmisest, kuna Rootsi toetab kurdi separatiste. Türgi väitis, et Rootsi annab kurdi võitlejatele varjupaika ja peab tegema rohkem, et maha suruda mässulised rühmitused, nagu Kurdistani Töölispartei (PKK), mida ta peab terroristlikuks organisatsiooniks. EL ja USA on samuti nimetanud PKK terrorirühmituseks.
Kuid Rootsi kehtestas juunis karmimad terrorismivastased seadused, muutes terrorirühmitustele rahalise või logistilise abi andmise ebaseaduslikuks. Türgi president Erdoğan peaks seadusele alla kirjutama mõne päeva jooksul.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson postitas sotsiaalmeediasse: "Täna oleme sammukese lähemal NATO täisliikmeks saamisele".
Ainukese riigina ei ole Rootsi liikumise otsust ratifitseerinud veel Ungari. Ungari on süüdistanud Rootsit vaenulikus suhtumises. Märtsis süüdistas Ungari valitsuse pressiesindaja Zoltán Kovács Rootsi ametnikke moraalse üleoleku laguneval troonil istumises. Stockholm on varem süüdistanud Ungari valitsust EL-i demokraatlike põhimõtete taganemises.
Siiski on märgata Ungari positsioonides edusamme. Ungari peaminister Viktor Orban kutsus teisipäeval oma Rootsi kolleegi Budapesti läbirääkimistele, teatades kirjas, et "intensiivsem dialoog võib aidata kaasa usalduse tugevdamisele". Ungari peaminister Viktor Orban vestles kolmapäeval telefoni teel NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga ja ütles, et toetab Rootsi liitumist alliansiga.
"Ma kinnitasin, et Ungari valitsus toetab Rootsi NATO liikmesust," kirjutas Orban X-is.
Orban ütles Stoltenbergile, et soovitab Ungari rahvuskogul hääletada Rootsi NATO-ga liitumise poolt.
