Türgi on juba 1963. aastast peale üritanud mitmel korral ühineda algul Euroopa Ühisturuga, hiljem Euroopa Liiduga (EL), kuid ta teed sinna on tõkestanud eeskätt inimõiguste olukord riigis, samuti geograafiline asend (osalt Euroopas, osalt Aasias), religioosne suunitlus (islamiriik) ja üldisemalt ka türklaste suhtumine Euroopasse. Kõige selle tõttu pole türklasi ELis siiani eriti usaldatud.

Nüüdseks on aga asjad muutumas. Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogan on küll moslem, kuid ta on püüdnud riigis parandada inimõiguste olukorda ning kinnitab, et Türgi võiks Euroopa Liitu oma panusena kaasa tuua värsket arengudünaamikat.

Euroopa Komisjoni (EK) äsjane raport Türgi edusammude kohta soovitas küll kõneluste alustamist Ankaraga, kuid märkis samas, et läbirääkimiste lõplik tähtaeg peaks jääma lahtiseks. Samuti leidis komisjon, et EL võiks kehtestada Türgi tööjõu liikumisele alalised piirangud. Türgi valitsuse esindaja Cemil Cicek ütles esmaspäeval, et Türgi soovib EK-lt mõlemas punktis selgitust.

1. novembini ametisolev EK president Romano Prodi toonitas, et läbirääkimised Türgiga katkestatakse niipea, kui peaks ilmnema inimõiguste rikkumise fakte Türgis.

Tuleb rõhutada, et Türgile sel nädalal esitatud tingimused on pretsedenditud; selletaolisi pole ühelegi kandidaatriigi suhtes varem kehtestatud.

Kõneldes 6. oktoobril Euroopa Nõukogus Strasbourgis nentis peaminister Erdogan, et ehkki Türgi tee EL-i võib kujuneda konarlikuks ja vaevalt sinna ka üleöö jõutakse, pole samas õigustatud EK erinõuded ja eeltingimused. Kommenteerides viimaseid esmaspäeval ütles Erdogan, et Türgi nõuab samasugust kohtlemist nagu sai osaks kümnele mais EL-iga liitunud riigile.

Nüüd kavatseb Türgi taotleda enne Euroopa Liidu 17. detsembri tippkohtumist eelmisel nädalal avaldatud Euroopa Komisjoni raporti muutmist. Samal kohtumisel määratakse muide kindlaks ka läbirääkimiste alustamise aeg Türgiga. Vaatlejate arvates võivad need käivituda 2005.a. I poolaastal.

Vaatlejad peavad võimalikuks, et Türgile antakse kõige ülaltoodu tõttu ehk pikem läbirääkimiste ja ülemineku aeg euroliiduga ühinemiseks, nii et riigi ca 70-miljoniline elanikkond suudaks uue olukorraga harjuda.

Türgi võimalik ühinemine ELiga on tekitanud suurt vastuseisu Prantsusmaal ja ka Saksamaal, kus teda ei peeta mitmetel põhjustel sobivaks ELi kandidaadiks.

Jääb üle tõdeda, et Türgil tuleb edaspidi teha suuri jõupingutusis, õigustamaks EK usaldust. Seda olukorras, kus Türgi majanduslik ja sotsiaalne mahajäämus (eriti maapiirkondades) on teiste hiljuti ühinenud ELi liikmesriikidega tohutu.

Niisiis — Türgi on ELi rongile küll lubatud, kuid tal ei saa kuigi kerge olema kiiresti edasikihutavas Euroopa rongis.

Märkmed: