Kartaago
Ajalugu õppinuile ütleb see nimi nii mõndagi. On teada, et Kartaago asutati foiniiklaste poolt aastal 814 või 813 e.m.a. (enne meie ajaarvamist). Kartaagost kujunes väga rikas ja võimas riik ning seda ihaldasid omale roomlased. Pärast esimest Puunia sõda ei suudetud riiki vallutada. Teine Puunia sõda toimus legendaarse väepealiku Hannibali juhtimisel ja lõppes rahuga, mis pani Kartaago välispoliitiliselt Rooma mõju alla, kuid säilitas oma Aafrikas olevad valdused. Kartaago jõukus aga ei andnud roomlastele rahu. Ühel päeval Rooma riigimees Cato kuulutas: „Kartaago tuleb hävitada.“ Seda tehtigi kolmanda Puunia sõja ajal 149—146 e.m.a. Linn tehti maatasa ja kõik elanikud hävitati. Linna asukoht olevat küntud atradega üles ja kaetud tuhaga. Nii ei võinud isegi varemed säiluda. Senine Kartaago maa-ala muudeti Rooma provintsiks.
Mida on siis siin vaadata? Ometi Kartaago kuulsus meelitab tuhandeid turiste üle maailma. Foiniiklaste ajast on väljakaevamistel leitud mitmeid esemeid, mis asuvad Kartaago muuseumis. Tunise lahe kõrgel kaldal asub vaid ajalooline koht, kus kunagi asus kindlustatud linn. Mõningad varemed, mis on praeguseni säilinud, pärinevad hoopis hilisemast, Rooma õitseajast. 7. saj. lõpul vallutasid linna araablased ning tegid selle jälle maatasa. Sellest ajast on koht jäänudki varemeisse. Ajalooliste hoonete kivimurrust on aastate jooksul ammutanud ehitusmaterjali mitmed Tuneesia linnad ja mosheed.
Külastame Antoniuse terme, rooma-aegset saunakompleksi. See asub väga kaunis kohas, otse Tunise lahe ääres. Varemed on haruldaselt hästi säilinud. Uurime hauamonumentide kogu, mis on samuti roomlaste ajast või veel hilisemastki. Taamal, vaatega Tunise maalilisele lahele, asub presidendipalee. Näha on vaid paleed ümbritsevad müürid ja vahisõdurite putkad. Meie tuneeslasest giid hoiatab, et me ei tohi seda pildistada — olevat rangelt keelatud!
Enne tagasipöördumist Sousse’i külastame veel silmipimestavalt kaunist valgete hoonetega linnakest Tunise lahe kaldal, Sidi Bu Saidi. See on rajatud kalju jalamile. Kõik hooned on valged, uksed enamjagu särav-sinised ja kaunilt dekoreeritud. Kõnnime ülesmäge mööda kitsast peatänavat, mida ääristavad suveniiride poed ja kohvikud. Tänav lõpeb mäekünkal, kust avaneb fantastiline vaade Tunise lahele, kaunile jahisadamale ja uuele Kartaago äärelinnale, kus elavad Tuneesia rikkad. Tagasiteel sama tänavat mööda lakkab järsku tänavamüra. Mööda tänavat kantakse valgesse riidesse mähitud raamil lamavat surnut. Pikk matuserong koosneb ainult meestest. Austusest kadunu vastu lakkab äritsemine, vaikib jutt, autod peatuvad, kuni matuserong on möödunud. Äkiline vaikus ja selle sama äkiline lõpp on üllatavad.
On saabunud õhtu. Oleme täna näinud kuulsa Kartaago asukohta ja kuulnud palju selle ajaloost. Oleme kuulnud ka II Maailmasõja lahingutest Tuneesia pinnal 1943.a., mis kestsid kuus kuud. Liitlased kaotasid siin ligi 15.000 meest.
Ronime väsinult bussi, mis viib meid tagasi Sousse’i, kust alustasime oma reisi. Veedame öö meile juba tuttavas El Hana Beach hotellis. Järgmisel hommikul võtame päikest ning pärastlõunal algab Monastirist tagasilend Tallinna.
Oleme veetnud meeldejääva ja muljeterikka nädala koos kaasreisijatega Eestist. Tallinna lennuväljal läheme igaüks oma teed ja vaevalt et enam elus kohtume. Jätame hüvasti Erkiga, kes oli suurepärane giid, aidates meil paremini mõista sel reisil nähtut ja kuuldut. Temale tuhat tänu vaeva ja kannatlikkuse eest.
Üle ootuste jättis Tuneesia endast väga meeldiva mulje. See rahuarmastav, turvaline ja tolerantne islamiriik Aafrika mandri põhjaosas peaks olema eeskujuks äärmuslikele islamiriikidele mujal maailmas. Ajalooliselt ja kultuuripärandilt rikas, külalislahke, looduslikult kaunis ning mitmekesine, poliitiliselt progressiivne — sellisena jääb meelde kevadine Tuneesia aastal 2006.
Turistina Tuneesias (7)
Järjejutt
TRENDING
