Geopoliitiliselt soodsas kohas asuva ja maavarade poolest rikka Türkmenistani riigipea Saparmurat Nijazovi surm toob endaga kaasa võimuvõitluse ja kasvatab lisapingeid Kaspia mere piirkonnas, usuvad asjatundjad.
Riigi valitsus avaldas täna seoses Türkmenbaši ootamatu surmaga ametliku dokumendi, milles kinnitatakse presidendi sise- ja välispoliitilise kursi järkumist.
Türkmenistan jätkab nõukogudeaegseid tradistioone, kuulutades uueks ajutiseks riigipeaks asepeaministri Gurbangulõ Berdõmuhammedovi, kirjutas RIA Novosti.
Presidendi kohusetäitja nimetamine on vastuolus põhiseadusega. Türkeminstani põhiseaduse 60. punkt ütleb, et riigipea surma või teovõimetuks muutumise puhul peab võim ajutiselt üle minema parlamendi – Medzlise - esimehele.
Uue presidendi valimised peavad toimuma mitte hiljem kui kaks kuud pärast võimu üleminekut spiikrile, mis oleks märtsis 2007.
Tuntud Vene politoloogi Sergei Markovi hinnangul peab Venemaa hakkama Türkmenistani stabiilsuse garandiks ja hakkama vahendajaks eri jõudude liidrite vahel.
Markov pelgab, et kuna Türkmenistani poliitikutel pole demokraatlike valimiste korraldamise kogemust, võib rahulik poliitiline võimuvõitlus üle kasvada klannide ja majandusoligarhide vaheliseks võitluseks.
Moskva on rahul praeguste Vene-Türkmenistani suhete ja poliitikaga ning soovib selle jätkumist. Võimule aga peaksid tulema «vastutustundlikud inimesed», teatas anonüümne diplomaatiline allikas.
Venemaa näeb kujunenud olukorras kahte ohtu – hirmul püsinud riigivõimu lagunemist ja rahvarahutusi, lisas allikas.
Vene riigiduuma välispoliitikakomitee juht Konstantin Kossatšov aga ütles, et Türkmenistani senine välispoliitika peab muutuma.
Tema sõnul kandis riigi senine isolatsionistlik poliitika vaid Türkmenbaši isikliku võimu kindlustamise pitserit. See ei peegeldanud riigi ja rahva tegelikke vajadusi ning tahet, lisas ta.
Ka pagenduses viibivad opositsioonijuhid ei maga ning kavatsevad riigi tuleviku osas kaasa rääkida. Hetkel käivad kolme suurema opositsioonilise grupi vahel läbirääkimised Türkeminstani uue koalitsioonivalitsuse loomise, uute seaduste ja tuleviku üle.
«Me ei vaja erimeelsusi, peame olema ühtne rusikas, hoidmaks ära võimalikku anarhiat ja vastaseisu,» rõhutas Vabariikliku Partei esimees Nurmuhammed Hanamov.
Liidrid teatasid, et kavatsevad paari päeva jooksul emigratsioonist kodumaale naasta, et olla praegusel raskel ajal koos oma rahvaga.
Eelnevalt soovivad dissidendid saada välisriikidelt, eelkõige Venemaalt toetust ja julgeolekugarantiisid, lisas Norras viibiv Türkmenistani Demokraatliku Ühendopositsiooni liider Abdõ Kulijev.
Opositsioonipoliitikutel oleks presidendiks kandideerimine raskendatud, sest põhiseaduse järgi peab kandidaat olema elanud vähemalt 10 viimast aastat Türkmenistanis. President Nijazovi vastased põgenesid aga välismaale.
Lisaks on konstitutsioonis klausel – presidendiks kandideerija peab olema inimene, kes «töötab riigiametis, ühiskondlikus organisatsioonis või mõnes rahvamajanduse ettevõttes, omab kõrget autoriteeti, osalemaks Türkmenistani presidendivalimistel».
Üle kahekümne aasta võimul olnud Türkmenistani autoritaarne juht Saparmurat Nijazov suri täna varahommikul.