Eesti ajaloo suurim spiooniskandaal on vastaspoole luure kordaminek, kuna kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhatajaks sai inimene, kes ei osutunud värbamatuks, leiab siseministeeriumi kantsler ja üle kümne aasta teabeametit juhtinud Tarmo Türkson.
"Inimese tüpaažist tulenevalt on luures olemas ka selline termin, et inimene on värbamatu. Kahjuks läks niimoodi, et sellele kohale jõudis inimene, keda teise poole teenistus ei saanud liigitada kategooriasse värbamatu. Järelikult oli kuskil midagi valesti hinnatud või valesti vaadatud," rääkis Türkson BNS-ile antud intervjuus.
Türksoni hinnangul ei saa öelda, et Simmi pääsemine sellisele ametikohale oleks otseselt kellegi tegemata töö. "Seda ei saa konkreetselt öelda, kelle tegemata töö see oli. Lihtsalt tollel korral oli teisel poolel rohkem õnne," leidis Türkson. "Lõppkokkuvõttes saadi ta ju ikkagi kätte."
Endise luurejuhi sõnul kuulub riik, kelle kasuks Simm töötas, oma luureteenistuste poolest maailmas nelja-viie võimekama hulka. "Ei ole mõeldav, et selle riigi luure ei saaks ühtegi allikat Eesti riigis omada. Vastasel juhul oleks see asutus laiali saadetud kodumaal," nentis Türkson, kelle kinnitusel ei maksa arvata, et Eestil ei ole ühtki allikat mõnes teises riigis. "Kas siis saab küsida, et Vene riik või Hiina riik või Afganistan või kas või Somaalia näiteks on ka midagi seepärast tegemata jätnud?"
Türksoni kinnitusel eristab lääne luureteenistusi, mille hulka kuuluvaks ka Eesti teabeamet end loeb, mitmetest teistest luureteenistustest hoolitsus oma allikate eest. "Lääne teenistused reeglina kaitsevad oma allikaid lõpuni ja hoolitsevad nende eest. Mõtlevad välja ka kõige kehvemad stsenaariumid ja mida sellisel juhul teha," selgitas Türkson.
Simmi kaasuse puhul jäi Türksoni sõnul mulje, et teine pool oli oma allika kaitse peale või tema päästmisplaani peale liialt vähe mõelnud ning see oli puudulik.
Harju maakohus mõistis mullu 25. veebruaril Herman Simmi kokkuleppemenetluses süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning saatis ta pikaks ajaks vangi.
Kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas endine kõrge riigiametnik Herman Simm Vene välisluurele ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente.