Turvaliselt koju!
Eestlased Eestis | 05 Nov 2002  | Helina TammEWR


Igal aastal hukkub Eestis ligi poolsada jalakäijat põhjusel, et pimedal teel kõndiv inimene ei olnud autojuhile ilma helkurita nähtav. Maanteeamet on läbi aastate välja tulnud erinevate liiklusohutust propageerivate kampaaniatega.

Lastele on helkuri kandmine pigem reegel kui erand, neile on see peaaegu loomulik. Täiskasvanud kipuvad siiski unustama, et ka nemad on ohus. Maanteeameti Liiklusohutusosakonna spetsialisti Urve Sellenbergi sõnul arvavad vanemad liiklejad helkurite kandmise enamasti laste asjaks. “Kampaaniad ei ole suunatud otseselt lastele, nemad on igal aastal saanud helkureid kingituseks erinevatelt ametitelt. Näiteks ostab Paide linnavalitsus need igal aastal kõigile oma linna lastele,” rääkis ta.

Tänavu on välja tuldud uue kampaaniaga “Turvaliselt koju!”. Maanteeamet jõuab sihtgrupini lisaks plakatitele tänavatel ka läbi meedia. Kampaania läbiviimiseks on mitmeid võimalusi, näiteks “Turvaliselt koju!” toetab Viking Loto. “Nad teevad vastavasisulise saate ja jagavad välja 7 000 helkurit,” rääkis ta.

Telelõigus on kujutatud vanemat meest koeraga, mõlemil helkurid küljes, veidi kaugemal paistab koduakendest kumav valgus. “Turvaliselt koju!” ei mõjuta ainult jalakäijat, kampaania paneb ohutusele mõtlema ka autojuhi. Kes ei tahaks jõuda õhtul koju ja veel turvaliselt? Või kes tahaks hooletuse tõttu kellegi teise kodutee katkestada? Tänavuse kampaania käigus püütakse helkurikandjate arvu tõsta eriti vanemate inimeste hulgas.

Lastele antakse vastavat teavet koolide ja õpetajate kaudu. Sellenbergi sõnul viiakse koolidesse liiklusaabitsaid ja plakateid, toimuvad näitlikud õppetunnid helkuri kasutamisest pimedal ajal. Liiklusohutus on kooli õppekavas kõiki aineid läbivate teemade hulgas.

90% kõigist liiklusõnnetustest põhjustab inimene ise oma väärkäitumisega. “Liikluskasvatus koos liikluskeskkonna parandamisega on muutuste aluseks,” ütles Sellenberg, “teavitamise pool on juba üsna tugev, kahjuks pole piisavalt kaasa tulnud liikluskeskkonna parandamine – näiteks tuleks ohtlikke ülekäigukohti turvalisemaks muuta.” Liiklusohutuskampaaniad suudavad vähemal või suuremal määral süüvida liikleja teadvusse ja mõjutada tema käitumist.

Suurematest liiklusohutuskampaaniatest veel:

“Sõber Sebra aitab — suunatud koolijütsidele, et nad teaksid, milline on õige koht sõidutee ületamiseks.

“Selge grupijuht” — projekti eesmärgiks on vähendada purjus autojuhtide hulka jaanipäeval, et seltskonnas oleks kindlasti üks kaine autojuht. Selgeks grupijuhiks on end igal aastal registreerinud tuhandeid autojuhte.

“Annan teed. Võta eeskuju” — kampaania mõte on tõsta autojuhtide seas jalakäijatele teeandmiste arvu.

“Traksid peale!” — tähelepanu on suunatud turvavöö kinnitamisele. Liikluseeskirja rikkunud juhil oli kampaania toimumise ajal võimalus valida - kas 460 krooni trahvi või kirjandi kirjutamine turvavöö kasutamise vajalikkuse kohta.




 
Eestlased Eestis