Jõuluaeg – unistus pühadest, mis tulevad aasta kõige pimedamal ajal korraks sinu juurde, et puudutada su hingekeeli, et muuta sind pisut paremaks inimeseks. Sellest ajast kirjutab Marju Torp-Kõivupuu.
Jüri Toomepuu jätkab Eesti lähiajaloo põhiprobleemidele pühendatud artiklite seeriat. Seekordseks teemaks on riigiõigusetus.
Ken-Marti Vaher: Vildakas Euroopa väärtuskaart tuleb sirgeks ajada!
Hävituspataljonlaste poolt toimepandud metsikusi kohalike elanike kallal ja Kautla Memoriaali loomist kirjeldab Jüri Liim.
Eestlastest peab saama riigirahvas – selleks läheb vaja rohkem sallivust ja vähem kannatlikkust, sest muidu me tulevikku läbi ei murra. Keelepidest, riigist ja rahvast kirjutab Holger Kaljulaid.
Õed Soome lahe kahelt kaldalt – Lotta Svärd ja Naiskodukaitse.
Mahavaikitud laulupidu – sündmus, mis ei sobinud Eesti taasiseseisvumise ajalookäsitluse ametliku versiooniga. Aastat 1987 ja öölaulupidude traditsiooni sündi meenutab Aarne Meensalu alias Korsten.
Muinsuskaitse on meie tuleviku kaitse – Eesti iseseisvussoovi täitumine ei tähenda veel muinsustele igavese säilimise garantiid, kirjutab Jaan Tamm.
Ühest jõulupildist valgustatud elu – Haapsalu fotograafi Lydia Taremi eluteed läbi fotokunsti ja Siberi aastate portreteerib ajaloolane Kristin Aasma.
Budapestis toimunud endiste poliitvangide kongressil kuuldut ja tänavatel kogetut jagavad Mart Niklus ja Kalju Mätik.
Kui perepojast sai metsavend. „Lootus oli see, mis hoidis elus,” keerukate aegade sündmusi meenutab Heino Pähklimägi.
Mehed unustatud armeest on film, mis jutustab loo Saksa armees sõdinud eesti meestest, kes sõja lõppedes valvasid natsiliidreid Nürnbergi protsessi ajal. Filmi vaatas Margit-Mariann Koppel.
Ood eesti villaandjale – Eesti Kullaketrajate Koda on nõuks võtnud ellu äratada ja väärtustada eesti villakultuuri. Kuidas on omavahel seotud põlistõu säilitamine ja temaga seotud kultuuritraditsioonide alalhoid, sellest kirjutab Gilleke Kopamees.