Nagu lugeja eelmisest lehest teada sai, avatakse 25. septembril Tartu College'is raamatukogu.

Sellest tillukese, aga tuliuuest kogust võib ajaloost huvitatud lugeja laenutada järgmisi ajalooraamatuid:

Ernst Jaakson
Eestile.
SE & JS, 2001

Legendaarse Eesti diplomaadi Ernst Jaaksoni suure ajaloolise väärtusega raamatus on lisaks haruldasele infole palju fotosid E. Jaaksoni kogust, samuti Ameerika Ühendriikides asuva Eesti Vabariigi esinduse diplomaatilist kirjavahetust, avaldusi, sõnavõtte, noote, pressiteateid, läkitusi rohkem kui poole sajandi vältel. Pikemalt kirjeldab Jaakson oma raamatus ka kohtumist Arnold Rüütliga märtsis 1991 ja avaldab mitmeid vastastikuseid kirju.

Ernst Jaakson oli alates 1919. aastast järjepidevalt 79 aastat Eesti riigi välisteenistuses, tema mälestusteraamatut on nimetatud diplomaatilise olelusvõitluse käsiraamatuks.

Teine trükk

Antti Juutilainen, Jari Leskinen
Talvesõda 1939/1940: 105 päeva Soome rahva kangelaslikku võitlust

Varrak, 2002. Tõlkinud Endel Mallene.

Soome ajaloolaste kirjutatud mahukas ja põhjalik ülevaade Talvesõja 105 kuulsusrikkast päevast. Rikkalikult fotodega illustreeritud raamat sisaldab analüüse kõikidest olulisematest sõjasündmustest, nende põhjustest ja tagajärgedest. 1999. a. Soomes ilmunud teos põhineb kõige uuemal erialakirjandusel ning sisaldab viimase aja arhiivileide Venemaalt ja Eestist.


Martti Turtola
President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed
Tänapäev, 2003. Tõlkinud Maimu Berg

Noor jurist ja ajakirjanik Konstantin Päts astub 20. saj. algul Eesti ajaloo rambivalgusse. Temast saab mitmekordne peaminister, riigivanem ja lõpuks Eesti Vabariigi esimene president. Pätsi riigimehekarjäär lõpeb koos iseseisva Eesti hävinguga. Järgnevad vangistus, küüditamine ning pikad kannatuseaastad Venemaal.

Miks Soome demokraatia jäi püsima, aga Eesti oma lämmatati? Milline oli Konstantin Pätsi osa riigi loomisel ja kui palju vastutab ta selle kadumise eest?

Soome ajaloolase dotsent Martti Turtola (s. 1947) sulest on ilmunud käsitlusi lähiajaloo tuntud tegelastest nagu Soome marssal Carl Gustaf Mannerheim, president Risto Ryti ning kindralid Erik Heinrichs ja Aksel Fredrik Airo. Pätsi elule ja riigimehekarjäärile heidab Turtola pilgu läbi tolleagse Eesti elu ja sündmuste, pakkudes võimalust võrrelda kokkulangevusi ning erinevusi Eesti ja Soome ajaloos.

Uku Masing
Vaskuks ja vikaaria lohult Ilmamaa, 2002.

Raamatus tuuakse lugeja ette Uku Masingu nägemus Jüriöö ülestõusust. Ühtede kaante vahele on saanud ühe ja sama teema – Jüriöö – kaks erinevat käsikirja, kaks versiooni, mis on kirja pandud 1950. aastatel ja mis kannavad pealkirja 1343. Uku Masingu käsitlus Jüriööst ei sobitu akadeemilisse ajalookirjutusse. Nagu Masingule omane, ei tunnista ega usalda autor ka siin ühtegi autoriteeti peale iseenda. Masing on veendunud Jüriöö ülestõusu põhinemises vandenõul (ühel või isegi mitmel). Lisaks suur hulk viiteid ja kommentaare ning toimetaja Jüri Kivimäe põhjalik järelsõna ajaloost, Jüriööst ja Uku Masingust.



Mart Laar
Eesti uus algus Tänapäev, 2002.

Raamat taasiseseisvunud Eesti esimesest kümnest aastast. Paljuski tugineb teos autori isiklikele kogemustele ja üleelamistele. Siit saab teada palju uut, mõndagi üllatavat ning igal juhul ka mõtlemisainet.
Fotod Lembit Michelsonilt ja Mart Laari erakogust.
Väljaandjaks on Konrad Adenaueri Fond.


Per Wieselgren
Vasarast haakristini
Kunst, 2002. Tõlkinud Maiu Elken.

Per Wieselgren (1900–1989) töötas aastail 1930–1941 Tartu Ülikoolis rootsi keele professorina ja osales aktiivselt nii akadeemilises kui seltskonnaelus. Haaravalt ning poolehoiuga kirjutatud mälestusteraamatus "Vasarast haakristini" ("Från hammaren till hakkorset") käsitleb ta Eesti ajaloos ränki aastaid, mil maa käis ühe okupandi käest teise kätte ning mille kohta Rootsis levis suuresti vaid okupantide propagandat.

20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm, 1 osa
Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002.

Algupärase teatmeteose "20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm" I osa annab kronoloogilise ülevaate nii Eestis kui kogu maailmas ajavahemikus 1. jaanuar 1900 - 16. juuni 1940 toimunud tähtsamatest sündmustest. Kajastamist leiavad ühiskonna- ja poliitikaelu, kultuur ja sport, ajastu kunsti- ja moesuundumused ning inimeste eluolu. Möödaniku sündmusteahelas kerkivad lugeja silme ette riigi- ja teatrimehed, sportlased, sõjaväelased, kirjanikud, kunstnikud jt. elualade silmapaistvad isikud. Teose koostamises on osalenud oma ala parimad tundjad.


Zigmantas Kiaupa jt.
The History of the Baltic Countries
Avita, 2002.

Eestikeelse õpiku "Baltimaade ajalugu" inglisekeelne väljaanne Balti riikide integreeritud ajaloost väga varasest perioodist kuni tänapäevani. Raamat on koostatud ühistööna Eesti, Läti ja Leedu autorite poolt.

10 aastat uut Eestit
Tänapäev, 2001

Aastaraamatu "Kes? Mis? Kus?" eriväljaanne annab ülevaate 10 aasta jooksul taasiseseisvunud Eestis aset leidnud tähtsamatest sündmustest ja sel ajal millegagi silma paistnud inimestest.


Rein Veidemann
Kusagil Euroopas
Eesti Keele Sihtasutus, 2001

„Raamat...“ jutustab Eesti taassünnihetkedest ja inimestest neis. See jutustab sündmustes osalenu tunnete ja mõtete läbi loo rahvast, kes sajandi viimasel kümnendil taas oma koha „kusagil Euroopas“ kätte võitis, sellel kättevõidetud kohal oma vabadust teostama asus ning nende tegude päeva- ja varjupoolest.


Ants Oras
Eesti saatuslikud aastad 1939-1944
Olion, 2002.

See teos kirjeldab kommunistide ja natside okupatsioonirezhiime Baltimaades. Ants Oras – Tartu Ülikooli inglise keele professor, rahvusvaheliselt tuntud teadlane – sai võimaluse pageda üle mere ja siis ka üle ookeani, kus lõi Florida ülikoolis uue akadeemilise karjääri. Tema mälestusteraamat ilmus ingliskeelsena 1948. a. ning see on tõlgitud rootsi, norra, islandi ja soome keelde, lühendatult türgi ja leedu keelde. Selle raamatuga tahab Ants Oras tõetruult säilitada mälestusi eesti rahvale nii rasketest aastatest.


Elhonen Saks
Kes on juudid ja mis on holokaust?
Sild, 2003.

Elhonen Saks on Eesti juudi kogukonna eestikeelse ajalehe „Hashacher“ tegevtoimetaja.

Ülevaates on ka eraldi peatükk juutidest Eestis. Teose eesmärk on juudi rahva ja kultuuri tuvustamine eesti lugejale.

Vaikimise väraval: kooliõpilaste kogutud mälestusi küüditamisest
Tänapäev, 2001

President Lennart Meri pöördus 9. aprillil 2001 kooliõpilaste poole ja kutsus neid koguma mälestusi küüditamisest Eestis. Kokku laekus Eesti Kirjandusmuuseumisse 1583 tööd. 50 parimat tööd on avaldatud selles raamatus.

„Vaikimise väraval“ on omamoodi jätkuks „Eesti rahva elulugude“ kahele osale, raamatu lõpus on valik ajaloolisi mustvalgeid fotosid ja dokumente.



Tõnu Tannberg jt.
Eesti ajalugu Avita, 2001

Õpik annab ülevaate eesti ajaloosündmustest muinasajast kuni Eesti Vabariigi taastamiseni. Tunnustatud ajaloolaste poolt leiavad käsitlemist kõik olulisemad ajalooperioodid. Teksti täiendavad ja rikastavad fotod ning reproduktsioonid. Lisaks neile on hulgaliselt sisukat infot kandvaid kaarte, graafikuid ja skeeme.


Sõjajärgse põlvkonna elutee ja seda kujundanud faktorid
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001

Raamatus vaadeldakse põlvkonda, kes sündis vahetult pärast sõda ja oli Eesti taasiseseisvumise ajal 40-ndates aastates. Autorite analüüsid kirjeldavad inimeste elu ühiskonnas, milles kehtisid tänase Eesti omadest oluliselt erinenud mängureeglid.

Kommunistliku ideoloogia deklareeritud eesmärkide saavutamiseks kontrollis riik küll kindlaid näitajaid, kuid protsesse tervikuna suunata ei suutnud. Võrdsustavale poliitikale vaatamata aitasid ettevõtlikkus ja tehtud valikud uuritud põlvkonda individuaalse elutee kujundamisel.

Märkmed: