Tartu Instituudi esimees prof. Olev Träss. Foto: Jaan Meri
„Mõeldes Instituudile, meenuvad mulle arutlused lahkunud sõbra ja kolleegi Vello Hubeliga kuuekümnendate keskel, teemaks Eesti Instituudi loomise vajadus,“ meenutab prof. Träss. „Panime kokku Eesti teadlaste nimekirja ja kavandasime sihte ja põhimõtteid. Need olid üpris sarnased hiljem tegelikkusesse jõudnud Tartu Instituudi sihtidega.“
Tartu Instituut asutati Tartu College’i (TC) juurde 1971.a. eesmärgiga viia läbi akadeemilisi programme: peamiselt eestiainelise õppe- ja uurimistöö edendamist ning Eestisse puutuva informatsiooni kogumist ja levitamist. Sekretäriks valiti Ergo Karuks ja toimkonda nimetati Harry Meindok, Vello Sermat, Vello Soots, Maret Truuvert ja Olev Träss. Valmisid kavad, kuid tegeliku tööga oluliselt veel ei alustatud.
Instituut sai oma praeguse nime TC nõukogu poolt vastu võetud statuudi alusel juulis 1972. Selle järgi oli Instituudil 21-liikmeline direktoraat. Neist nimetati neli TC poolt, üheksa valiti Kanadast ja kaheksa välismaalt. Valitud direktorite nõue oli kas olla kõrgemate õppeasutuste õppejõud või omada magistri- või kõrgemat akadeemilist kraadi. Instituudi esimeheks valiti dr. Harry Meindok ja sekretäriks juba kevadel 1972 dr. Endel Aruja.
Tegevus muutus hoogsamaks ja dr. Aruja käe all toimus praktiliselt kogu Instituudi ülesehitamine. Peatselt loodi sidemeid teiste sarnaste huvidega organisatsioonidega. Kõige tähtsam saavutus oli kindlasti raamatukogu ja arhiivi asutamine ja peatselt Bibliograafia Klubi loomine. Sellest kõige tähtsamast Instituudi osast on dr. Jüri Daniel juba rääkinud — vt. EE nr. 1, 8. jaanuar 2010.
Prof. Träss asus Instituudi esimehe ülesannetesse 1983.a. ja sest ajast saati on tal olnud tihe koostöö Endel Arujaga, samuti Elmar Tampõlluga, ka T.C. abiesimehe ametis.
Peale Ryerson’ist erru minekut a. 1976 pühendas Endel Aruja end täielikult Instituudi tegevusele. Nii oli ta kogu Instituudi töö organiseerija ja koordineerija ning kahtlemata ka kõige intensiivsem töötegija. 1997.a. nimetati Tartu Instituudi arhiiv ja raamatukogu tänutäheks Dr. Endel Aruja nimeliseks arhiiviks ja raamatukoguks.
Oma saavutuste eest on dr. Arujale antud a. 1993 „Outstanding Achievement Award“ Ontario valitsuse poolt. Seda kõige kõrgemat vääristamist antakse väga piiratud arvul. Soovituse kirjutamisest mäletab dr. Träss, et ta väitis, et Endel Arujal on Instituudi tegevuse tõttu elu nii kiire, et tal lihtsalt ei ole aega vanaks saada… Samuti on dr. Aruja Tartu Ülikooli auliige (1990) ning tal on Eesti Vabariigi Valgetähe orden (1998) ja Tartu Ülikooli Raamatukogu teenetemärk (2002).
Muide, peale dr. Aruja lahkumist oli prof. Trässi sõnul vaja tema asendamiseks otseselt kolme inimest, tegelikult aga veelgi enam.
Nagu ütleb prof. Träss, on meil tänu dr. Arujale olemas välis-Eesti suurim arhiiv ja arhiivraamatukogu, millel oli oluline osa ka Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli loomisel. Ülikoolile tuli esitada argumendid, miks on õppetooli loomine õigustatud. Neis sai välja toodud, et meil on olemas arhiiv ja raamatukogu — materjalid, mille abil saab õppetool töötada. Side Tartu Instituudi ja õppetooli ning selle juhataja prof. Jüri Kivimäe vahel on jätkuvalt tugev.
Tartu Instituudi üks põhitegevusi oli oma raamatukogu kõrval raamatute saatmine Eestisse, mille algatas samuti dr. Aruja. See töö viidi läbi Bibliograafia Klubi vabatahtlike poolt. Viimastel aastatel on see tegevus vähenenud, kuid võtab jälle hoogu juurde, kui TC ümberehitused on lõpetatud. Pidevalt tegeletakse raamatukogu ja arhiivi täiendamise ja korrashoiuga. Praegu on ühiseks eesmärgiks liikumine VEMU poole ja arhivaar Piret Noorhani tööleasumine on andnud senisele tegevusele palju hoogu juurde.
Aastate jooksul on Tartu Instituut korraldanud ka mitmeid üritusi, eriti loenguid, samuti filmiõhtuid ja igal aastal Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli aastapäeva aktuse 1. detsembri paiku. Bibliograafia Klubi on ette võtnud ka suuremaid üritusi, küll tagasivaateid pagulaspäevadele kui ka tulevikku suunatud üritusi, näiteks 1. novembril 2009 „Eestlased Torontos — kuhu ja kuidas?“
Tulevikutööd nähakse ees samal viisil — tähtis on, kuidas oma plaane integreerida VEMU ja Eesti Õppetöö Keskuse omadega.
Eesti Sihtkapital Kanadas on andnud toetust nii Tartu Instituudi oma tegevuse jaoks kui ka teistele kultuuripinnal tegutsevatele gruppidele, näit. lugemisteater Ilutuli, Elulugude kirjutajate rühm ja Kultuuripärandi Klubi, kuna Instituut on üks Sihtkapitali agente. Samuti on Instituut tänulik Erika ja Osvald Timmase Mälestusfondile ja selle korraldajatele, Toomas Saarele ja varalahkunud Tõnu Toomele.
Ajal, kui dr. Vello Soots oli Tartu College’i esimees, tehti Tartu Instituudi struktuuris mõningaid ümberkorraldusi, nagu direktorite ja nõuandjate ülesannete jagamine. Selle uue statuudi alusel kuulub Instituudi eesmärkide hulka palju seda, mida ootame Elmar Tampõllu nim. Eesti Õppetooli tegevusest, näiteks et edutada uurimistöö tegemist ja toetamist, samuti eestiaineliste materjalide publitseerimist. Nii on Instituudi ja õppetooli tegevuste lähendamine olulisel kohal ja õppetooli professor Jüri Kivimäe on ainus ex officio Instituudi direktor.
Praeguse struktuuri järgi on Instituudil 12 direktorit Kanadast (kohalikud) ja kuus nõuandjat välismaalt (kaugelt). Direktoritest on kaheksa valitud (viieks aastaks), kolm Tartu College’i poolt määratud ja ex officio, õppetooli professor. Isikuline koosseis on praegu järgmine: esimees — Olev Träss, sekretär — Toivo Miljan ja direktorid, keda on kokku kümme: Roland Weiler (arhivaar), Jüri Daniel (Bibliograafia Klubi), Jaan Kruus (Kultuuripärandi Klubi); Jüri Kivimäe (Eesti Õppetool), samuti Mihkel Tombak, Anne Agur ja Tarmo Remmel; Tartu College’i poolt Jaan Saun (laekur), Kaja Telmet (abiesimees) ja Tamara Norheim-Lehela (programmid).
Varem oli Instituudil direktoreid ka välismaal, nüüd on nad nõuandvas kolleegiumis, kus on kuus liiget. Kui aastaid tagasi olid kõik ‘välismaalased’ USA-st, siis nüüd on neid ka Eestist ja Rootsist. Nad on: Ain Haas ja Toivo Raun (USA), Rein Taagepera (Eesti, USA), Andres Kasekamp (Eesti), Juta Kitching (Vancouver) ja Anne-Mai Kõll (Rootsi).
Üheks ümberkorralduseks sai ka Metsaülikooli (MÜ) liitmine Tartu Instituudiga. MÜ on nüüd Tartu Instituudi suveprogramm, esitab oma aruande Instituudi direktorile ja saab samuti toetust Sihtkapitalilt Instituudi kaudu. Metsaülikooli ja Tartu Instituudi heast koostööst räägib seegi, et alati korraldab Instituut enne või peale Metsaülikooli mõne kaugemalt saabunud MÜ lektori loengu Tartu College’is.
Metsaülikoolist pikemalt edaspidi.