Poola avas Varssavi pakti saladokumentide arhiivi, kus on ka 1979. aasta tuumasõjaplaan. Nüüd NATO ja Euroopa Liidu koosseisu kuuluva Poola võimudel pole enam mingit vajadust varjata varasema vaenuliku bloki suurimaid sõjasaladusi.
Blokki kuulus ka Poola ise. Kaitseminister Radoslaw Sikorski otsustas seetõttu avada uurijatele Varssavi pakti arhiivi koos 17 000 säilikuga.
Läänes ja ka Poolas endas tekitas kõige enam kõmu Nõukogude armee detailne 1979. aasta tuumasõjaplaan, mille käigus oleks Poola sisuliselt ohverdatud, sest sõda oleks riigist jätnud alles elutu kõrbe. Arhiiv sisaldab ka seni salastatud dokumente selle kohta, kuidas Poola väed osalesid 1968. aasta agressioonis demokraatia teele pöördunud Tšehhoslovakkia vastu.
Tankidega läbi Euroopa
Poola käsutuses olnud tuumasõjaplaanis kavandati muuhulgas põhjalikke purustusi Saksamaal, Taanis ja Beneluxi riikides, tuumaplahvatusi Brüsselis ja Münchenis ning Varssavi pakti tankikolonnide jõudmist Euroopa läänekaldale. Samal ajal oodati NATO vastulööke Poola objektidele Visla ääres, mis oleks kohe toonud kaasa umbes kahe miljoni poolaka hukkumise.
Kõnealune plaan jättis küll puutumata Suurbritannia ja Prantsusmaa, kuid kahtlemata teavitatigi Poola vägesid vaid neid otseselt puudutavast sõjaplaanist. Skeem kavandas peamiselt Poolas, Ida-Saksamaal ja Tšehhoslovakkias asunud vägede liikumist, kusjuures pommirahe oleks tabanud paljusid objekte Ida-Saksamaal. Balti riikides ja Kaliningradis asunud Nõukogude vägede liikumise kohta pole Poola sõjakaardil mingeid märkmeid.
“Poolalt oodati osalemist operatsioonis, mis oleks toonud kaasa Poola enda hävitamise,” nentis kaitseminister Sikorski. Minister väitis nüüd, et Poola kuulus Varssavi pakti vastu tahtmist, sellesse sõjalisse blokki kuulumine seadis riigi aga surmaohtu.
Kuigi Poola oli omal ajal allkirjastanud ka lepingu, mille kohaselt Varssavi pakti dokumendid peaksid olema igavesti salastatud, polevat kaitseministri kinnitusel Poola seda kunagi ratifitseerinud. Ka ei peetud nüüd vajalikuks informeerida Venemaad selle arhiivi avamisest. Varssavi pakti arhiivitoimikud loovutati rahvusliku pärandi instituudile.
Varssavi pakt loodi 1955. aastal, kui NSV Liit koondas Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamise sildi all endale allunud Ida-Euroopa riigid sõjalisse blokki, mis vastandus 1949. aastal lääneriikide loodud NATO-le. Liituma oli kutsutud isegi Soome, kuid põhjanaaber loobus.
Varssavi pakti varjus sai Nõukogude armee suuremad õigused sõjaliseks kohalolekuks nn sotsialismileeri riikides. 1956. aastal Varssavi paktist lahkuda üritanud Ungari alistati sõjalise jõuga, nagu ka 1968. aastal vabaneda proovinud Tšehhoslovakkia. Sõjaline blokk lõpetas ametlikult eksistentsi 1991. aasta 1. juulil.
Tallinn tuumasõja sihtmärgiks
•• Avalikud on ka USA 1968. aasta sõjaplaanid, milles kavandati tuumarünnakut Nõukogude armee objektidele, millest mõned asusid Eestis. Eriti oluliste sihtmärkide hulka kuulusid raketitõrjesüsteemid, kuna nende abil oleks olnud võimalik NATO löögivõimet nõrgendada.
•• Moskvat ümbritsenud raketitõrjerajatised võeti kasutusse 1967. aastal, umbes samal ajal alustas tööd Leningradi ümbritsenud rajatiste nn Tallinna süsteem. Enam kui 100 Minutemani ja Polarise tüüpi raketi löök oleks 1968. aasta kava järgi tabanud kahe lainena esmalt Tallinna ja seejärel Moskva raketitõrjerajatisi. Tollal oleks Moskva süsteem suutnud tõrjuda vaid ühe läheneva tuumaraketi korraga, märgiti väljaandes Bulletin of Atomic Scientists.
•• Tallinna süsteem koondas Skrunda radarijaama Lätis, Olenogorski radarijaama Koola poolsaarel ja raketibaase Tšerepovetsi, Liepaja ja Tallinna lähistel. 1968. aastal sisaldas võrgustik ligi 30 töökorras raketistardikompleksi.
Eesti Päevaleht