Kaitseministeerium valmistab ette kava, et kevadel riigikogus läbi suruda otsus, millega tunnistataks Teise maailmasõja ajal Nõukogude vägede vastu võidelnud mehed Eesti vabadusvõitlejateks.
Artikkel originaalis: http://www.postimees.ee/682638...
See tähendaks, et lõpuks saaks ametlikult vabadusvõitlejateks ka need mehed, kes Saksa mundris sõdisid, vahendasid «Seitsmesed uudised».
Koalitsioonileppesse sisse kirjutatud lubadus «toetame Eesti riikliku iseseisvuse eest võidelnute tunnustamist riigikogu otsusega» on laiapõhjaline ja vajab täpsustamist. Kuna otsuse läbisurumiseks parlamendis on vaja enamuse häält, peab arvestama ka Reformierakonna toetusega, mida praegu veel ei ole.
Vabadusvõitlejate Liidu sõnul on eelnõu teksti koostamisel tekkinud sisulisi tõrkeid. Liidu juhatuse esimees Gunnar Laev ütles, et otsust on nii pikalt oodatud, et riigikokku ei minda sellega enne, kui tekst rahuldab kõiki osapooli.
«Sõnastus ei sobi igaühele. Meie sõnastus on otsekohene. Me tahame, et öeldaks seda, mis tegelikult oli. Ei püütaks varjata seda, mis tegelikult oli,» selgitas Laev. Läbirääkimised võimuparteiga on alles käimas, mistõttu ei tahtnud Laev vaidlusaluseid detaile veel avalikkuse ees lahata.
Ka kaitseminister Mart Laari nõunik Rauno Veri jäi teemat kommenteerides napisõnaliseks. «Selle eelnõu sisu jõuab nii parlamendis kui avalikkuses arutlusele kevadel,» ütles Veri. «Praegu tehakse sellega alles tööd ja kõik täpsustavad detailid saavad selgemaks siis. Kevad on see aeg, kui see arutelu meid ees ootab.»
Otsus oli riigikogus arutlusel ka eelmisel aastal. Siis lükkas valitsus selle tagasi. Isamaaliit ja erakond Res Publica püüdsid otsust läbi suruda ka 2005. aastal, kuid samuti ebaõnnestunult. Justiitsministeerium leidis toona, et eelnõu vastuvõtmine õhutab ühiskonnas vaenu eri pooltel võidelnute vahel.
Laeva hinnangul oleks tunnustuse saamine Saksa poolel võidelnud meestele väga tähtis. «See on väga oluline, sellepärast et nende elu on lõpustaadiumis ja mingi positiivne märk peaks sellest tulema, et võideldi aastaid tagasi selle nimel,» ütles Laev. Tema sõnul pole oluline, kas võideldi Saksa mundris või mõnes muus vormis, kuna pärast punaarmee okupatsiooni lihtsalt polnud peale saksa mundrite muud saada.
TV3: Laar tahab saksa sinelis võidelnuile vabadusvõitleja staatust Postimees (5)
Kuumad uudised | 27 Dec 2011 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Piirikaitserügemendid formeeriti 1944. a mobiliseeritud 1904.–1923. aastakäigu meestest. Mobilisatsioonikorralduse andis Heinrich Himmlerile alluv riigikomissariaadi Ostland kõrgem SS- ja politseijuht Friedrich Jeckeln, mobilisatsiooni kuulutas välja H. Mäe ja selle läbiviimise eest vastutas Eesti SS-üksuste kindralinspektor Johannes Soodla. Administratiivselt allusid piirikaitserügemendid Ostlandi kõrgemale SS- ja politseijuhile, kellele Eestis allus Eesti SS- ja politseijuht Hinrich Möller. Operatiivselt allusid piirikaitserügemendid väegrupi Nord 18. armee ja armeegrupi Narva diviisidele ja suurematele väekoondistele. Alguses oli rügementide ametlik nimetus Eesti Piirikaitserügement, hiljem Eesti SS-Piirikaitserügement (Estnische SS-Grenzschutz-Regiment), ehkki mehed kandsid Wehrmachti mundreid ja neil olid Wehrmachti auastmed. Rügemendid formeeriti julgestusüksuste koosseisuskeemi järgi 2500-mehelistena, nende tulejõud oli nõrgem kui tavalistel jalaväerügementidel.
Rügemendid koondati 1944. a suvel 300. Eriotstarbeliseks Diviisiks. Diviisi staabiks määrati purukslöödud 13. Luftwaffe välidiviisi staap. 300. Eriotstarbelise Diviisi ülem SS – Brigadeführer Richard Höfer oli endine lennuväekindral.
1944. a augustis ja septembris asusid 300. Eriotstarbelise Diviisi rügemendid Narva rinde paremal tiival Peipsi põhjakaldal, 1. ja 5. piirikaitserügement Emajõe rindel ja tagavararügement Viljandis. 1944. a septembris suunati 300. diviisi rügemendid Emajõe rindele täienduseks, kuhu need aga transpordivahendite puudumise tõttu ei jõudnud ja jäid Eestisse. 1. piirikaitserügement purustati 17. septembril alanud Punaarmee pealetungil täielikult, osa 5. piirikaitserügemendi ja tagavararügemendi mehi pääses Eestist välja.
Rügemendid koondati 1944. a suvel 300. Eriotstarbeliseks Diviisiks. Diviisi staabiks määrati purukslöödud 13. Luftwaffe välidiviisi staap. 300. Eriotstarbelise Diviisi ülem SS – Brigadeführer Richard Höfer oli endine lennuväekindral.
1944. a augustis ja septembris asusid 300. Eriotstarbelise Diviisi rügemendid Narva rinde paremal tiival Peipsi põhjakaldal, 1. ja 5. piirikaitserügement Emajõe rindel ja tagavararügement Viljandis. 1944. a septembris suunati 300. diviisi rügemendid Emajõe rindele täienduseks, kuhu need aga transpordivahendite puudumise tõttu ei jõudnud ja jäid Eestisse. 1. piirikaitserügement purustati 17. septembril alanud Punaarmee pealetungil täielikult, osa 5. piirikaitserügemendi ja tagavararügemendi mehi pääses Eestist välja.
Huvitav kui palju neid mehi veel elus on?
Kuumad uudised
TRENDING
