Mai lõpus lahkusid sotsiaaldemokraadid Eesti valitsusest. Seoses sellega lahkus ametist ka rahvastikuminister Urve Palo ja tema büroo saadeti valitsuse poolt laiali. Kaks nõunikku said siiski tööd Sotsiaalministeeriumis ja Aho Rebasele võimaldati oma tööd väliseestlastega jätkata nõunikuna Haridus- ja teadusministeeriumi Tallinna esinduses.
Peale puhkust ja toredaid suviseid üritusi nagu jaaniõhtu Sämstadi suvekodus Lääne-Rootsis, ESTO2009 Münsteris Saksamaal ning Laulu- ja tantsupidu Tallinnas, asus Rebas uuele töökohale Tõnismäel augusti alguses. Oli vaja kiiresti kohaneda uue töökohaga, uute inimestega, uute rutiinidega ja uute arvutisüsteemidega. Endisteks jäid siiski tööülesanded, mis kujutavad endast peamiselt kontaktide ja info vahetamist valitsuse ja välismaal elavate eestlaste vahel ning Rahvuskaaslaste programmi ja selle nõukogu ning riiklike toetuste administreerimist, mis oma bürokraatlike nõuete poolest nõuab suurt vaeva ja täpsust.
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esindaja töö eeldab elavat ja mitmetahulist suhtlemist nii kodu- kui väliseestlastega. Rebas, kes oli aastatel 1979-86 Göteborgi Eesti Kooli direktor, on käesoleval aastal mh. juhendanud Tallina Ülikooli üliõpilast, kes kirjutab oma seminaritöö Göteborgi Eesti Kooli tegevuse kohta. Seminaritöö jaoks tõi Rebas kohvritäie kooli arhiivmaterjale Rootsist. Göteborgi Eesti Kooli asutamisest möödub tuleval aastal 50 aastat ja kavas on seminaritöös põhjal kujundada raamat Göteborgi Eesti Kooli juubeli tähistamiseks.
Paljud kohtumised on aga võrdlemisi juhuslikud, kohates tuttavaid jalutades Tallinna vanalinnas, aga ka mõnel seminaril või kultuuriüritusel. Nii saab ka tööalaseid küsimusi lahendatud või arendatud ning iga kord saab informatsiooni edastada ja vastu võtta.
Augustis toimus Aho Rebase osavõtul huvitav üritus Krimmi Eestlaste Tugiseltsi esimehe Aare Hindremäe talus Kehtna vallas, kus pidulikult saadeti teele Rahvuskaaslaste programmi toetusega töötav Krimmi eestlaste eesti keele õpetaja Tiina Rekand. Ta läks tööle teiseks aastaks ja tema tegevusest möödunud õppeaasta jooksul eesti väljarändajate järglaste külades on ka Rahvuskaaslaste programmi toetusega tehtud film „Krimmi õpetaja“, mis esilinastub Tartus novembris.
Augusti viimasel nädalal viibis Aho Rebas USA-s Lääneranniku Eesti Päevadel Seattle’s, kus ta pidas kaks ettekannet: „Eestlased välismaal ja Rahvuskaaslaste programmi sihid“ ning „Väliseestlaste rollist Eesti iseseisvuse taastamisel“, võttes ühtlasi osa paljudest toredatest üritustest, mh. ka LEP2009 ühendkoori lauljana.
Septembri lõpus võttis Rebas Haridus- ja teadusministeeriumi esindajana osa ümarlauast Eesti Muinsuskaitse Seltsi juures, kus koos seltsi praeguse esimehe Jaan Tamme ja endise esimehe Trivimi Vellistega arutati silmapaistvate välismaal maetud eestlaste haudade ja elukohtade tähistamise jätkamist. 5. novembril on Aho Rebas kutsutud esinema Helsingi Ülikooli ettekandega väliseestlastest ja oma tööst Tuglase Seltsi loengusarjas „Virolaisuus maanpaossa“.
Kuid töö juurde ei kuulu ainult suhtlemine ja reisimine. Sügisel on Rebas Rahvuskaaslaste programmi nõukogu nimel vastu võtnud ja administreerinud 23 toetuste taotlust. Nende menetlemine nõuab ulatuslikku tegevust ja suhtlemist erinevate riigiametnikega peamiselt arvuti abil. Rahvuskaaslaste programmi nõukogu otsustega on sel aastal jagatud toetusi 76-le väliseestlastega seotud projektile, kokku ligi 6 miljonit krooni. Lisaks on Haridus- ja teadusministeerium otse toetanud eesti keele õpet väljaspool Eestit veelgi suuremate rahadega. Ka Kultuuriministeerium jagab omal algatusel toetusi väliseesti üritustele.
Igal tööpäeval tuleb nõunikul vastata rohketele e-posti kirjadele ja telefonikõnedele, mis puudutavad Rahvuskaaslaste programmi ja välismaal tegutsevaid eesti organisatsioone. Tihti on ka vaja täiendada veebilehte „Rahvuskaaslased välismaal“ (
www.eesti.ee/rahvuskaaslased) uudiste ja muu uue infoga. Värskeks ülesandeks on ka ÜEKN veebilehe (
www.uekn.org ) uuendamine ja haldamine. Rebasega saab otseühendust e-posti aadressil: .
Palju energiat on Aho Rebas viimasel ajal pühendanud bussireisi korraldamiseks Peterburi ja Levashovosse novembri keskel. Levashovo Memoriaalkalmistule on aastel 1937-38 maetud 47.000 Stalini ja NKVD terrori ohvrit, nende hulgas ka palju eestlasi. Seepärast on Levashovo kalmistule maetute omastele Eesti riigi poolt mitu aastat korraldatud reise sinna. Võimalike reisijatega kontakteerumine ja terve reisi organiseerimine, seejuures järgides Venemaa keerulisi viisanõudeid, on olnud paras väljakutse.
