Esindajad Austraaliast, Belgiast (lihtliikmena), Leedust, Lätist, Kanadast, Rootsist, Saksamaalt, Suurbritanniast, Tshehhi Vabariigist, Ukrainast, Venemaalt ja Ameerika Ühendriikidest leidsid taas ühise keele olulistes küsimustes, mis on seotud võõrsil elavate eestlastega.
Ülemaailmsel Eesti Kesknõukogu järjekordsel aastapeakoosolekul, mis leidis aset 20.—22. aprillini Torontos Tartu College’is, käsitleti mitmeid valdkondi, kuid enam tähelepanu haaras järgmise ESTO saatus, Rahvuskaaslaste programm, poliitiline olukord kodumaal ja võõrsil elavate eestlaste häälekandjate võimalused.
Pikem diskussioon tekkis 2008. a. ettenähtud Londoni ESTO teemal. Londoni eestlane Avo Hiiemäe, kes võttis ESTO 2008 organiseerimise kohustused enda peale, kui viimane Londoni ESTO kohalik komitee loobus korraldamisest, esitas osavõtu analüüsi ja kokkuvõtliku raamkava võimalikest ülemaailmsetest pidustustest Londonis tuleval aastal. Peale elavat ja avameelset debatti, kus leiti, et ühe aastaga on võimatu kava korralikult ette valmistada ja meelitada kohale vajaliku arvu osalejaid, hääletas koosolek nihutada 2008. a. ESTOt edasi vähemalt ühe aasta võrra. Sellega saaks 2009. a. ESTOle Euroopas tõmmata osaliselt ka neid eestlasi, kes on niikuinii reisimas üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnas. Lisaks otsustati anda võimalus teistele asukohamaadele esitada ÜEKNile otsustamiseks oma visioon ja kava järgmise ESTO kohta.
E.V.
chargé d’affaires Kanadas Rasmus Lumi esitas ülevaate Eesti poolsest Rahvuskaaslaste programmist, mis on tegutsenud 2004. a. alates ning on lõpetamas oma mandaadi 2008. a. Teatavasti 14% eesti rahvastikust elab väljaspool Eestit. Programm suunas oma tähelepanu ja toetusi suuremas osas nende asukohamaade eestlastele, kes 50-aastase totalitaarsuse kiuste vaevlevad rahvusühiskonna säilitamisega. Lumi teatas, et välisministeerium ja rahvastikuministri büroo on alustanud uurima võimalusi uue programmi käivitamiseks, mis hõlmaks laiaulatuslikumalt eesti kogukondi ülemaailmselt. Küsimustele vastates ütles Lumi, et uue programmi kujundamisel on vaja kaasata võõrsil elavate eestlaste arvamusi ja arvestada nende soovitustega.
Sama teema teine külg oleks ÜEKNi alalise esindaja asutamine kodumaale. Analüüsi aktuaalsest olukorrast, tegevuse erinevatest suundadest, finantsilistest alustest jt. olulistest aspektidest esitas Aho Rebas Rootsist. Esindaja aitaks luua otsesemaid sidemeid valitsuse ja erasektori asutustega, selgitada asukohamaade ühiskondade vajadusi, arendada vastastikust abistamist, vahendada kultuurilisi ettevõtmisi jne., tuues Eesti asutusi lähemale asukohamaade eestlastele ja vastupidi. Koosolek andis juhatusele kohustuse valmistada ÜEKNi esindaja statuut, mis fikseeriks kõik esindajaga seonduva.
Külaliskõneleja Eerik-Niiles Kross, endine Koordinatsiooni (luure) büroo direktor, endine E. V. diplomaat ja valitsuste/presidendi nõuandja, Iraagi luureasutuste arendamise ameti direktor jmt. ülesannete kandja esitas analüüsi poliitilisest olukorrast Eestis. Käsitledes valimistulemuste statistikat ebatavalistest lähtekohtadest tõi Kross esile huvitavaid järeldusi, selgitades, mis võis olla mõne partei tõusu ja languse tegelik ajend ning kuidas võib poliitiline maastik kujuneda lähimas tulevikus.
Vaado Sarapuu,
www.eesti.ca internetiportaali toimetaja, esitas üllatavaid andmeid internetiajalehe lugejate arvu ja ulatuse kohta. Sarapuu näitas, et s.a. aprilli esimese kahe nädala jooksul on portaali külastusi olnud üle 746.000. Kõige rohkem kontakte oli USA kompuutrite poolt (49%), millele järgnesid Eesti (20%) ja Kanada 15%. Ülejäänud lugejad on Rootsist, Austraaliast, Belgiast, Venemaalt, Jaapanist, Poolast, Saksamaalt, Lätist jmt. riikidest. Ta tuletas meelde, et eestikeelsed saated Ameerika Hääle, Vabaduse raadio, Rootsi raadio jt. kanalite kaudu on ammu lõppenud. Nüüd täidab eestlaste häälekandja rolli välismaal Eesti Elu internetis. On vaja päevast päeva kajastada meie uudiseid ja seisukohti globaalselt. See nõuab ülemaailmset kaastööd. Kuna lugejad ainuüksi Eestis ületavad mitmekordselt välismaal kirjastatud trükiajalehtede tiraazhe, siis vastutus edastada õiglast ja õiget informatsiooni on arusaadavalt tõsine.
Ülemaailmse koosoleku kohapealsed ettevalmistused olid EKNi esimehel Avo Kittaskil, kes oli samaaegselt EKNi delegatsiooni juht. Kanadat esindasid ka Johannes Pahapill, Ellen Leivat, Laas Leivat ning EKNi poolt ÜEKN-i juhatusse määratud Jaak Juhansoo ja Veljo Areng USA-st.
ÜEKN-i tegevuse aruanded ja tegevuskava esitas Jaak Juhansoo, rahalise aruande ja eelarve Veljo Areng. Jaak Juhansoo taasvaliti esimeheks. Koosolekut juhatasid Aho Rebas Rootsist, Laas Leivat Kanadast ning protokollis Meeli Bagger Saksamaalt.
Avapalvuse pidas E.E.L.K. peapiiskop
electus dr. Andres Taul.
Koosolek otsustas tulla 2008. a. taas kokku Vilniuses.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas - LL 