Kohapealseks korraldajaks oli Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esinaine Marju Rink-Abel, üritusel osales ca 30 inimest.
Täiskogu avati EV suursaatkonna majandusnõuniku Viljar Lubi tervitusega. Koosolekut juhatasid Marju Rink-Abel ja Laas Leivat ning protokollis Gris Livieri. Algul tutvustati lühidalt liikmesmaade 2009. a. tegevusaruandeid, mis olid juba varem delegaatidele kirjalikult välja saadetud.
Rootsi Eestlaste Liidu (REL) esimees Jaak Akker andis üsna positiivse pildi Rootsi eestlaste olukorrast ja tegevusest. REL tegutseb edukalt mitmel alal, eriti arhiivide korrastamisega ja eesti keele hoidmisega. Muret tekitab Vene-Saksa Nord Stream gaasijuhtme paigaldamine Läänemerre.
Saksamaa eestlaste esindaja Maie Kisis-Vainumäe rääkis ESTO 2009 heast kordaminekust ning sellest, et Saksamaa eestlaskonna muredeks on hajali elamine ja Berliini Eesti Maja kulukas remont.
Inglismaa esindaja Toomas Ojasoo avaldas muret eestlaste tegevuse üle Londonis. Seal töötavat hästi Eesti Kool, aga mitmete eestlaste tegevus ja koostöö Inglismaa Eestlaste Ühinguga polevat rahuldav.
Austraalia esindaja Sirje Jõgi kirjeldas eestlaste elu oma asukohamaal, kuhu viimastel aastatel on tulnud suurel arvul backpackereid ehk noori seljakotiga rändajaid Eestist. Eriti populaarsed on Austraalias eesti rahvatantsu harrastamine ja Sõrve suvelaagrist osavõtmine.
Kanada eestlaste esindaja Avo Kittask informeeris osalejaid mh Toronto Eesti Maja 50. juubelist, kaubavahetusest Eestiga ja Johan Pitka ausamba avamisest. Kanada ja USA eestlased teevad koostööd oma riikides teiste ida- ja kesk-euroopa rahvaste organisatsioonidega.
USA eestlaste keskorganisatsiooni tegevusest rääkis Marju Rink-Abel, kirjeldades aasta jooksul läbiviidud eesti organisatsioonide konverentse, poliitilist lobitööd koos teiste rahvusgruppidega ja toetuste jagamist. Suured kaugused erinevate eestlaste keskuste vahel Ühendriikides tekitavad vahel kommunikatsiooniraskusi.
Leedu esindaja Liia Urmani ja tema seltsi peamiseks mureks oli koostöö puudumine EV saatkonna inimestega Vilniuses. Kadedusega kogesid Leedu eestlased, kui hästi laabub koostöö mujal EV saatkondade ja välis-eesti kogukondade vahel.
Tshehhi esindaja Iivi Zajedova rääkis eesti kultuuriüritustest (filmide näitamine ja emakeelepäeva korraldamine koostöös saatkonnaga) ning kutsus kõiki huvilisi osalema Euroopa Eestlaste Koori laululaagris Prahas k.a. oktoobris.
Läti Eesti Seltsi esinaine Piret Valma avaldas muret kogukonna vananemise ja veel tõhusat remonti vajava Eesti Maja üle ning tutvustas ka muudatusi Riia Eesti Kooli tegevuses.
Venemaa eestlaste esindaja Külli Sulg kirjeldas positiivselt sealset olukorda, nimetades mh edusamme Peterburi Jaani kiriku taastamisel. Teatavat segadust oli tekkinud seoses Eestist organiseeritud Levashovo Memoriaalkalmistu külastamisega novembris.
Ukraina esindaja Mare Litnevska kiitis head koostööd EV suursaadikuga Kiievis ja andis põhjaliku ülevaate Ukraina eesti seltside tegevusest eri linnades, tõstes eriti esile 90. juubelit tähistavat eesti seltsi Harkovis.
Järgnes allakirjutanu, ÜEKN esindaja Eestis, aruanne. Kirjeldasin peamiselt muutusi oma tegevuses seoses üldise majanduskriisiga ja töökoha muutusega – ümberasumisega Rahvastikuministri büroost Haridus- ja teadusministeeriumi 2009. a. suvel.
ÜEKNi esimees Jaak Juhansoo ja abiesimees Ylo Anson esitasid ÜEKNi juhatuse tegevuse aruande. Selgus, et tegevus üldiselt oli olnud rahuldav, aga kontaktid juhatuse ja mitme liikmesmaa vahel vajaksid parandamist. Ka olid esimehe haigestumised mingil määral häirinud juhatuse tegevust. Kuulati ja kiideti heaks läinud aasta ÜEKNi majandusaruanne, mille esitas laekur Veljo Areng. Möödunud aasta käive oli ligi 52.000 USD, lisaks jagati Linna Fondist eesti üliõpilastele stipendiume 48.000 USD ulatuses.
Arutati ESTOde sihte, sisu ja korraldamist minevikus ja tulevikus, ilma et oleks otsust tehtud järgmise ESTO kohta. Oodatakse ettepanekuid huvitatud korraldajatelt. Arvesse võttes aastaid kestnud ESTO-teemalisi arutlusi, otsustati ÜEKNi juurde luua ESTO tuleviku kujundamise nõuandev komisjon. Võeti vastu üldsõnaline ÜEKNi tegevuskava eelmiste aastate eeskujul ja kinnitati k.a. eelarve 155.000 USD suuruses.
ÜEKNi juhatuse koosseisu määramisel otsustasid Läti ja Leedu eesti seltside esinaised ise Skype’i abil oma liikmeid esindada juhatuses, loobudes senisest USA-s elavate esindajate vahendamisest. Järgmise aasta kevadel toimub ÜEKNi täiskogu Lundis, Lõuna-Rootsis.
Täiskogu esimene päev lõpetati piduliku vastvõtuga EV suursaadiku Väino Reinarti residentsis, kus võtsid sõna suursaadik, EV president Ilves ja ÜEKNi esimees Jaak Juhansoo.
Peale teist koosolekupäeva koguneti ühiseks õhtusöögiks St Gregory hotelli peosaali, kus tänati täiskogu korraldajaid, vesteldi lauanaabritega ja kuulati juba traditsiooniks kujunenud mees- ja naiskooride etteasteid. Mitut mandrit esindav, vaid bassidest koosnev meeskoor laulis vähemalt neljal häälel jõuliselt „Mu armas isamaa“ ja kohapeal moodustatud naiskoor rohkem vaoshoitud häältel „Ei saa mitte vaiki olla“.
Hilisõhtul jäeti jumalaga ja tehti ettevalmistusi kojusõiduks, et eri riikides uue innuga jätkata eesti keele ja kultuuri edendamist ning Eesti ja eestlaste huvide kaitsmist, mis ongi Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu ja tema liikmesorganisatsioonide peamine ülesanne.
Aho Rebas
ÜEKNi esindaja Eestis
Kanada eestlaste esindusdelegatsioon ÜEKNi täiskogul Eesti Suursaatkonnas Washingtonis. Vas.: Avo Kittask (EKN), Veljo Areng (ÜEKNi laekur ja Kanada delegaat), Jaak Juhansoo (ÜEKNi esimees ja Kanada delegaat), Laas Leivat (EKN), Ellen Leivat (EKN) ja Markus Hess (EKN).
Mõned liikmesmaade esindajad 20. märtsil toimunud pidulikul õhtusöögil. Vas.: Iivi Zajedova (Tshehhi Eesti klubi esinaine), Jaak Akker (Rootsi Eestlaste liidu esimees), Sirje Jõgi (Austraalia Eesti Seltside Liidu esinaine) ja Mare Litnevska (Ukraina Eesti Seltsi esinaine).