Koosoleku päevakord kinnitati esitatud kujul, juhatajaks valiti ksv. A. Jurs ja protokollijaks ksv. E. Lindaja. Koosolekust võttis osa Ü. Tamre, Eesti Vabadusvõitlejate Liit Eestis esindajana; V. Pruust, V. Raag ja P. Einpaul esindasid Eesti Vabadusvõitlejate Liitu USAs, Liidu esimees Ylo Anson, kes on ka Ülemaailmse Eestlaste Kesknõukogu esimees, oli tegevuses tolle organisatsiooni peakoosoleku otsuste rakendamisega. Ksv. T. Rae esindas Eesti Sõjaveteranide Liitu Austraalias. Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas oli esindatud nelja kaasvõitlejaga: A. Jurs, E. Lindaja, I. Tamm ja A. Tooming. Uueks Eesti Vabadusvõitlejate Ühing Austraalias esindajaks oli R. Moks. Inglismaa ja Rootsi organisatsioonidel puudus esindus, nendelt ei esitatud ka aruannet. Halva uudisena teatas ksv. E. Lindaja, et Rootsi Sõjameeste Sõprusühing olevat lõpetanud tegevuse peakoosoleku otsusega 14. jaan. 2002.a. Üheks „valupunktiks“ oli suurema päranduse jagamise küsimus Ühingu ja Soome JR200 Klubi vahel. Seitsmest liikmesorganisatsioonist oli esindatud ainult neli, mis kahjuks näitab liikumise tegevuse nõrgenemist. Peamiseks põhjuseks on kaasvõitlejate vananemine. Eelmise aasta peakoosoleku protokolli luges ette ksv. E. Lindaja.
ÜEV Keskuse tegevuse aruande esitas ksv. A. Jurs. Keskus aitas kaasa majanduslikult skautide ja gaidide suurlaagri korraldamisele Eestis, eriti nende poolt püstitatud metsavendade punkri ehitamisele. Vaivara mälestusmüürile paigutati tahvel keskuse nimel. Põhja-Ameerika Eesti Sõjameeste Suvepäevad jäid korraldamata.
Järgnes info liikmesorganisatsioonide tegevusest. Eesti Võitlejate Ühing Austraalias esindaja ksv. R. Moks esitas nende aruande.
Eesti Vabadusvõitlejate Liitu Eestis esindas ksv. Ü. Tamre. Liidu allorganisatsioonide korraldusel toimusid mitmesugused vabadusvõitlejate üritused, tähtsamaks võiks lugeda Ülemaailmset Eesti Vabadusvõitlejate kokkutulekut Viljandis.
Taotleti kaasvõitlejate autasustamiseks Eesti riiklike ja ÜEVK teeneteriste ning märke. Otsustati kaasa aidata Relva-SS 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi langenud võitlejate säilmete matmisele Vaivara vanale kalmistule. Püüti kaitsta vabadusvõitlejaid poliitiliselt jätkuva halvustamise eest, saada ametlikku tunnustamist meie võitlustele II maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamisel. Nõuti Nõukogude terrorirezhiimi poolt kuritegelikult represseeritud vabadusvõitlejate au ja väärikuse taastamist ning neile tekitatud kahjude hüvitamist. Liidul on 17 allorganisatsiooni 3845 tegevliikmega.
Eesti Vabadusvõitlejate Liitu USAs esindas ksv. V. Puust. Liit on kaasa aidanud EV Kaitsejõudude seadustiku koostamisele. Toetati „Auraamatu“ ehk „Pro Patria“ teise trüki väljaandmist. Korraldati korjandus Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu heaks. Liidul on liikmeteks 8 ühingut ja Eesti Ohvitseride Kogu USAs.
Eesti Võitlejate Ühingute Liit Kanadas tegevust tutvustas esimees Ü. Tamre. Korraldati Vabadussõja alguse tähistamine ja aidati kaasa teiste rahvuslike ürituste läbiviimisel. Liidul on järele jäänud neli aktiivset liiget: TEVÜ, HEVÜ, Lennuväepoiste Klubi ja Ohvitseride Kogu Kanadas.
Majandusaruande esitas A. Tooming. Revisjonikomisjoni aruande luges ette ksv. T. Rae. Keskuse tegevuskava esitas A. Jurs. Püütakse hoida sidet allorganisatsioonidega ja abistada Eestis demorkaatliku korra kindlustamist.
Kassapidaja ettepanekul otsustati jätta Keskuse liikmemaks endiseks. Ksv. Ü. Tamre tegi ettepaneku suurendada toetuste osa $1400 võrra ja määrata sellest $1000 Tori kiriku parandustööde läbiviimiseks. E. Lindaja lisas, et peaksime toetama ka kaasvõitlejate säilmete ümbermatmist Vaivara kalmistule. Ksv. I. Tamm andis infot selle kohta ksv. A. Puult saadud info põhjal.
Järgnevalt tuli arutusele ksv. Priit Parmingu ettepanekul Riigikogule, valitsusele, Kaitsejõududele ja Kaitseliidule saadetud avaldus, milles käsitletakse Eesti riigikaitse probleeme. Tänaseni on avaldusele reageerinud Kaitseliidu ülem, Maaväeülem ja Riigikogu Kaitsekomisjon. Saadud vastused võiks kokku võtta Maaväeülema kin.-ltn. J. Kert’i sõnadega: „Loodame, et Eesti riigi juhtkond asub Kaitseliitu aktiivselt arendama, näidates selleks Eesti avalikkusele isiklikku eeskuju.“
Läbirääkimistel võeti sõna paljudes küsimustes, eriti teravalt tõusid esile võitlejate organisatsioonide tulevikuprobleemid; on raske leida kandidaate juhatustesse, ja mõningatel juhtudel on isegi on kava lõpetada tegevus. Üheks põhjuseks on siin liikmeskonna vananemine. See argument ei ole aga päris õige, eriti kui vaatame Eesti ja Austraalia organisatsioonide tegevuse aruandeid ja kavu.
Peamiseks põhjuseks on siiski tahtmine edasi tegutseda!
Koosolekule järgnes eine, mille oli hästi valmistanud HEV Ühingu liige ksv. H. Sepp.