Hanneli Rudi, Postimees.ee
Aina enam Eesti kodanikke või etniliste eestlate järeltulijaid küsib migratsioonifondilt toetust Eestisse tagasi kolimiseks.
«Üha rohkem inimesi tunneb huvi Eestisse tagasi pöördumise vastu, kusjuures enamik tagasipöördujaid on noored lapsega pered,» ütles migratsioonifondi juhataja Ede Teinbas Postimees Online’ile.
Kui mullu taotles tagasipöördumistoetust 40 inimest, siis selle aasta esimese kuue kuu jooksul on oma taotluse esitanud juba 45 inimest.
Toetuse taotlejad on valdavalt pärit Venemaalt, Abhaasiast, Ukrainast, aga taotlusi on tulnud ka Kreekast ja Küproselt. Lääneriikidest kodumaale pöörduvate eestlaste seas on peamiselt need, kes on 1990. aastate alguses võõrsile abiellunud, kuid pärast pere lagunemist soovivad taas Eestisse elama tulla.
Ede Teinbas täpsustas, et kindlasti ei saa nende poole pöördunud inimeste põhjal öelda, et just neist riikidest tuleb kõige rohkem inimesi Eestisse tagasi. «Suurem osa lääneriikidest tulijate jaoks on toetusena välja makstav summa nii väike, et nad ei hakka seda isegi mitte küsima,» selgitas ta.
Migratsioonifond maksab tagasitulemistoetust etnilistele eestlastele või Eesti kodanikele, kes on elanud välisriigis vähemalt kümme aastat. «Toetust ei saa need, kes lähevad näiteks Itaaliasse elama ja kui raha saab otsa, siis küsivad kojutulekuks raha,» selgitas Teinbas.
Fondi juhataja kinnitusel on olnud üksikuid juhtumeid, kui taotlusele on vastatud eitavalt, sest küsijal ei ole alust seda toetust saada. Näiteks pole tegemist Eesti kodanikuga või ei suuda taotleja tõestada oma eesti päritolu.
«Inimene peab toetust küsides tõestama, et tal on õigus seda toetust saada ja näiteks eesti päritolu tõestamisel piisab sünnitunnistusel olevast märkest, et isa või ema on eestlane,» selgitas Teinbas.
Kodumaale naasemise toetus makstakse inimese pangakontole ja selle kasutamise kohta migratsioonifond ettekirjutusi ei tee ning kuludokumente ei nõua.
«Maksimumsumma on 35 000 krooni inimese kohta, kuid viimasel ajal oleme maksnud välja väiksemaid summasid. Seda lihtsalt põhjusel, et kui me tahame kõikidele taotlejatele toetust maksta, siis me peame kokku hoidma,» lausus fondi juhataja.
Reeglina makstakse toetust kuue kuu jooksul pärast Eestisse tagasi pöördumist, aga Teinbasi kinnitusel ei tohiks kellegi tagasipöördumine jääda selle taha, et pole raha vajalike dokumentide vormistamiseks või rongipiletite ostmiseks.
«Reisipileti ostmiseks ja dokumentide vormistamiseks oleme me valmis ka enne Eestisse tulekut selle raha välja maksma,» lisas ta.
Üha enam eestlaste järeltulijaid tahab Eestisse naasta PM (2)
Eestlased Eestis | 10 Jul 2007 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
mina ei ole teiega ühel arvamusel,minul sugulased venemaal,elavad nagu kõik teised,süüa on ja katus pea kohal ja töö ka olemas,äratulijad on võib olla ikka rännumehed,kuid suurem osa,ikka need,kes kurja teinud,nagu meil eestis,koputajate sugu,sest rahvas mäletab ja loomulikult tahetakse omakohus läbi viia,nagu meil siin eestis,joobes autojuhid,üks variant omakohus läbiviia,varsti lähevad ka meilt ära
Olukord peegeldab kurba fakti, et need kelle elu on mujal kokku kuivanud, või need kes näevad Eesti tingimustes elades oma isikliku elujärje paremaks muutumist, koliksid igal juhul Eestisse, eriti Venemaalt. Aastavahetuse suurte venelaste massid kes vallutavad Tallinnat, avavad teed oma kaasmaalastest teises äärmuses vaevlevate kodanikele, kelle hea juhus oli et üks nende esivanematest on siit pärit.
Eestlased Eestis
TRENDING
