Ammu enne seda, kui printsess Diana valiti rahva südamete kuningannaks, oli selle tiitli kandjaks kroonitud Ameerika Ühendriikide esimene leedi Jacqueline Kennedy. Tema vita sisaldab kõike, mida üks romantiline süda otsib — armastust, luksust, võimu ja surma. Mitte ükski teine presidentide kaasadest ei ole saavutanud Valges Majas nii suurt populaarsust kui Jacqueline Kennedy 1960-ndatel. Ta oli rahvusvaheline superstaar, keda tänaseni pole unustatud. Miljonitele inimestele oli ta ilu, intelligentsi ja hea maitse sümboliks. Tema soenguid ja kleite kopeeriti igal pool maailmas. Isegi Nikita Hrushtshov kaotas täielikult oma südame Valge Maja perenaisele.

Jacqueline Lee Bouvier sündis 28. juulil 1929 Southamptonis New Yorgis John Vernon („Black Jack“) Bouvier III ja tema abikaasa Janet Lee lapsena. Isa andmetel pärinesid tema esiisad prantsuse aadlist. Neiu lapsepõlve kujundas tema ema kindel põhimõte: naisel pole vaja haridust omandada, ta peab tulevikus ainult hea partii tegema. Kuid isa, varakas ärimees, oli teisel arvamusel ja võimaldas tütrele hariduse USA eliiterakoolides. Seal kirjutas andekas õpilane luuletusi, tantsis balletti ning arenes suurepäraseks ratsutajaks.

Alates 1947.a. õppis Jacqueline Vassar kolledzhis kirjandust ja kunstiajalugu, siirdudes sealt aastaks Pariisi jätkama õpinguid Sorbonne’ ülikoolis. Kodumaale naastes lõpetas ta 1951.a. George Washingtoni ülikooli kiitusega, misjärel töötas Times Herald’i kolumnisti ja fotograafina. Just töö kaudu tutvus ta Massachusettsi tollase senaatori John F. Kennedyga, pulmad peeti 12. septembril 1953. 20. jaanuaril 1961 sai 43-aastasest John Kennedyst Ameerika Ühendriikide 35. president.

Lisaks karismaatilise presidendikandidaadi sütitavatele kõnedele andis juba valimiskampaania ajal hüsteerilisele Kennedy-kultusele suurt hoogu tema näiline perekonnaidüll. Riigi noor esimene leedi pidi aga nüüd õppima, nagu hiljem Dianagi, kuidas olla ilus ja hoida avalikkuses suud kinni. Jacqueline Kennedy osutus perfektseks abikaasaks. Intelligentselt ja stiilikindlalt andis ta võimule esteetilise värvingu. Ta pani Washingtoni särama ning muutis Valge Maja Lääne kultuurikeskuseks. Mõjuvõimsa riigi tähtsaim hoone muutus Versaille’ lossist saadud inspiratsiooni mõjul kohtumiskohaks sellistele andekatele kultuuritegelastele nagu Isaac Stern, Igor Stravinski ja Leonhard Bernstein. Ameerika kirjanik Truman Capote on nimetanud noort tipp-poliitiku abikaasat „perfektseks geishaks“.

Tänaseks on avalikkusele teada, et JFK oli oma karismaatilisest ja sportlikust välimusest hoolimata haige mees. Olles saanud II maailmasõjas haavata, vaevasid teda tugevad seljavalud, allergiad ja astma. Ehk siit tulebki otsida põhjust, miks John Kennedy ei suutnud olla truu abikaasa.

Kuigi Jackie oli abikaasa afääridest teadlik, jäi ta lojaalseks oma abikaasale ning säilitas üldsuse ees õnneliku perekonna illusiooni. Ka siis, kui ta 1962.a. novembris külastas koos oma õega kreeka miljärdar Aristoteles Onassist viimase ujuvas lossis „Christina“, ei aimanud keegi tema perekonnaelu traagikat. Kreeka muinasjutumaailmas leidis Jackie oma haavatud tunnetele lohutust.

Tema abieluaastad olid traagilised. Esimese raske saatuselöök tabas teda kolm aastat peale abiellumist, kui Kennedyte esimene tütar Arabella sündis surnuna. Tugevalt raputas teda ka 1963.a. poja Patricku surm (kolm päeva peale sünnitust). Enne seda oli aga Jackie toonud ilmale kaks tervet last: Caroline (1957) ja John jr. (1960). 22. novembril 1963 toimus suurim tragöödia, kui president John F. Kennedy Dallases mõrvati. Avalikkus nägi kaotusest murtud leske, kes seejuures suurt enesedistsipliini ilmutas. Kogu maailm jagas ta valu.

Abikaasa surma järel kolis Jackie New Yorki. Elades Central Park’i läheduses, pühendas ta end Kennedy mälestusraamatukogu ehitamisele ning toetas ka aktiivselt mehe venda Robert Kennedyt ajal, kui viimane kandideeris presidendiks. Mõni aeg hiljem tabas teda järjekordne isiklik katastroof — Robert Kennedy suri atendaadi tagajärjel. Järgnes juba aasta varem sõlmitud salastatud abielulepingu ilmsikstulek Aristoteles Onassisega. Ameeriklastele oli see suur shokk. Keegi ei suutnud Jackiest aru saada. President oli olnud noor, hea välimusega sportlik mees. Onassis aga temast 23 aastat vanem, nigela välimusega, näiliselt tundetu ja küüniline.

Avalikkus ei teadnud midagi Kennedy afääridest. Meedia heitis proua Onassisele ette rahaahnust kirjeldades ka detailselt kõiki tema luksuslikke sisseoste. Abielu kreeklasega tähendas aga Jackiele endale sõltumatust — ta ei soovinud kauem olla n.-ö. rahva omand. 1975.a., mil miljardär suri, kolis lesk jälle New Yorki tagasi.

Kuni oma surmani 19. mail 1994 töötas Jacqueline Kennedy Doublebay kirjastuse toimetajana. Veel enne surma ütles ta ajakirjanikele: „Ma olen alati elanud oma meestele ja nende kaudu.“ Tänavu oleks Jacqueline Kennedy, saanud 75-aastaseks.

Märkmed: