Lugesin 3.01. Postimehes, et Estonian Business School’i rektori kohusetäitjaks on saanud professor Arno Almann, kelle nimi tuli tuttav ette. Vaatasin EKP juhtkonna nimestikku 1986. aastal. Mõned üksikud on jätkanud karjääri Eesti Vabariigis, mis on enamasti katkenud. Siin mängib suurt osa vanus, mis pole olnud takistuseks parteibüroo liikmele Arnold Rüütlile. Veelgi vähem büroo liikmekandidaadile Arno Almannile, kes veelgi mängib aktiivset rolli.
Arno Almann on sündinud 1950. a., ÜLKNÜ liige 1967. a., NLKP liige 1973. a. Lõpetas 1974. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Oli 1973-1975 ELKNÜ Tartu Linnakomitee sekretär, kooliosakonna juhataja, 1976-1984 EKP Tartu Linnakomitee osakonnajuhataja, 1984-1988 ELKNÜ Keskkomitee esimene sekretär. On ka ÜLKNÜ KK kõrgeima autasu ÜLKNÜ KK aumärgi omanik. Seega tõusev täht punataevas.
Edasi Vaba Eesti Sõnast: http://vabaeestisona.com/index...
Ühe noorkommunisti eduteest Eesti Vabariigis (1)
Eestlased USAs | 30 Jan 2012 | Vello HelkVaba Eesti Sõna
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Balti riikide iseseisvust tunnustas esimesena Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev, kes tegi vastava avalduse Pariisis 1991. aasta 21. augustil. 22. augustil tunnustasid Eesti iseseisvust Leedu ja Island. Kuna Venemaa ja Leedu ei ole lääneriigid, siis loetakse Eestis, et esimesena tunnustas Eesti iseseisvust Island. Venemaa oli iseseisvunud de jure juba 1990. aasta 12. juunil ja seega kuulus Eesti Nõukogude Liidu kooseisu ka ilma Venamaata aga ka Leeduta. NLiit oli rahvusvahelise finantseliidi projektiriik.
1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Rüütel, Toome, Müllerson ja Almann, kes tegid Jeltsinile selgeks, et vajalik oleks täiendav rahvusvaheline pöördumine. Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest
1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991
1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Rüütel, Toome, Müllerson ja Almann, kes tegid Jeltsinile selgeks, et vajalik oleks täiendav rahvusvaheline pöördumine. Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest
1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991
Eestlased USAs
TRENDING
