Arko Olesk
Vastuseks Vene ajakirjanike küsimusele, kas vägede ümberpaigutamise käigus kavatseb USA tuua oma baase ka Balti riikidesse, vastasid kõrged ametnikud, et see pole nende strateegia huvides.

Pressikonverentsil, kus maailma ajakirjanike küsimustele vastasid anonüümselt kõrge väliministeeriumi ja kaitseministeeriumi ametnik, kinnitasid nad, et vägede ümberpaigutamine pole suunatud Venemaa vastu.

«Teie (Venemaa – toim) seisukohast on uudisväärtus selles, et see pole sihitud Venemaa suunas. Seda väljakutset ei ole enam ning see lubab meil ja meie liitlastel kaaluda hoopis teistsuguseid võimalusi meie kohaloleku osas Euroopas ja teistes kohtades,» kõneles kaitseministeeriumi esindaja.

Venemaale ohtu pole

«Teatud Vene ringkondadest on küll kuulda olnud küsimusi USA armee ja Kaukaasia, Kesk-Aasia ning Ida-Euroopa riikide vahelise koostöö osas, kuid faktid kinnitavad reaalsust, et neil tegevustel (vägede ümberpaigutamisel – toim) on tegu meie vastusega lõunast lähtuvale terrorismiohule ega kujuta mingit ohtu Venemaale,» kinnitas välisministeeriumi esindaja vastuseks uudisteagentuuri TASS ajakirjaniku küsimusele.

«Balti riigid on loomulikult NATO liikmed ning seal toimuvad normaalsed liitlastegevused,» märkis välisministeeriumi esindaja. «Kuid USA alaliste vägede asetuse ja infrastruktuuri seisukohalt usume, et meie Venemaa sõpru need plaanid rahustavad.»

Täpsest plaanist ei räägi

Samal ajal ei täpsustanud ametnikud, milliseid piirkondi ja mis ulatuses vägede ümberpaigutamine puudutab. «Fookus on võimetel, mitte numbritel,» ütles kaitseministeeriumi esindaja. «Täna ei ole õige aeg rääkida numbritest regioonide kaupa.»

USA president George Bush teatas mõne päeva eest, et USA kavatseb järgnevatel aastatel Euroopast ja Aasiast ümber kolida 70 000 sõjaväelast, tuues osa neist tagasi koju ja saates ülejäänud baasidesse, mis on terrorismivastase sõja rindejoonte lähistel.

Kuumad uudised

TRENDING