Pilt võetud möödunud üldlaulupeo teisel päeval. Vaade meeskooride ridadest laulukaare all üle lauluväljaku, kus kuulavad kümned tuhanded. Foto: AR
Ühendus Eesti laulupidude ja meie rahvusliku identiteedi vahel. Siinjuures veel 20 küsimust. Interaktiivne loeng ja arutelu Tartu College’is 23. oktoobril.
Kui kolmapäeval, 23. oktoobril toimub loeng/arutelu Tartu College’is Eesti üldlaulupidude teemal, toimub see küsimuste ja vastuste alusel. Kanname aga juba siinjuures teie silme ette sellekohaseid küsimusi. Vastuseid jääte aga teie, kallid kuulajaskonna liikmed, ootama vastava kolmapäeva õhtuni.
Alustame küsimusega. Millisel määral on laulupidudel tegemist eestlaste rahvusliku identiteediga? Võiksime kohe vastata 150 aastat tagasi toimunud esimese laulupeo alusel.
Aga kuidas ja miks see siis nii toimus? Vastus võib teid oma selgusega siiski imestama panna.
Järgnevalt katsume vastata küsimusele: MiIlised on laulupidude ajaloolised jaotused?
Sellega tuleme ka toime, avastades nende iseloomustavaid omadusi ja imetledes nende arengulisi samme.
Keegi võiks küsida, mis juhtus Tartus, kui pärast viiendat suurpidustust kanti kõik üldlaulupeod üle Tallinna? Kas selle otsusega lõppesid laulupeod Tartus?
Ja veel! Mis toimus Eestis laulupidude juures venestamise perioodil (1881 -1917)? Millist mõju avaldas see ajajärk eesti rahvale? Kuidas võiks aga sellele teistsuguse nime anda eesti muusika ajaloo arengulises vaatevinklis? Avastame siinjuures lausa uue nimetuse ebameeldiva ajajärgu jaoks.
Kunas hakkas kasvama eesti heliloojate pere, mis täitis ja rikastas meie laulupidude repertuaari? Kuidas arenesid laulupeod Eesti Vabariigi vältel (1918 - 1940)? Kas see oli üldlaulupidude õitseaeg?
Millised tegurid iseloomustasid üldlaulupidusid pikaajalise vene okupatsiooni jooksul? Kunas toimus järjekordne venestamine?
Mis iseloomustas eesti rahva vaikset vastupanu tollel raskel ajajärgul? Millistel aastatel tähistati Torontos esimest (1869. a.) Eesti laulupidu ja millisel moel? Milline laul iseloomustas rahvusliku läbimurde 1985. a. laulupeol Eestis?
Mis aastal hakkasid uuesti kõlama seni vaikima sunnitud laulud?
Kui peatuksime siin ja tõmbaksime veidi õhku? Oleme juba esitanud üle kaheteistkümne küsimuse, mis küll pigem tegelevad ajalooga. Võiksime tegeleda nüüd inimtunnete ja möödunud laulupeo aktuaalsusega.
Kuidas mõjus viimase laulupeo atmosfäär välismailt saabujatele? Eriti lauljatele?
Millised olud tekitavad rahva hulgas vaimustust laulupeo eel ja eriti laulupeo vältel?
Siin kindlasti pakub kuulajaskond oma muljeid.
Mis oleks see maagiline mõiste, mis põhjustab intensiivset sõbralikkust kohalviibijate vahel?
Kuulajaskonna lahkel loal aga võiks ka esitada kriitikat Tallinna üldlaulupäeva kohta.
Seda võivad tulijad lugeda ka ajalehtede veergudel, millest on loenguõhtuks kujundatud organiseeritud väljapanek. Artiklid on Postimehest, Päevalehest ja Õhtulehest.
Natukene kriitikat repertuaari suhtes on ka eeslugeja lisamas. Samuti vastama küsimusele:
Mis tagas ettekannete kõrget kvaliteeti?
Praktilisest küljest, mispärast kohapealsed lauljad kaldusid minestama laulukaare sügavuses?
Võiksime ka vastata küsimusele, kuidas oli ilmselt kaks nädat varem toimunud laulupidu Tartus paremini korraldatud kui üldlaulupidu Tallinnas?
Sellele võiks vabalt vastata ettekande pidaja, olles viibinud viiel Tartu laulupeo kontserdil. Tallinna üldlaulupeol osales ta aktiivselt välismaalt saabunud lauljaskonna ridades.
Millisel moel siiski ületas Tallinnas peetud laulupidu Tartu oma? Selle küsimuse vastusega peaksid kõik rahule jääma.
Andres Raudsepp
