Jõekääru ei ole suvekodu mitte ainult lastele ja noortele, kes täis elunoorust, vaid oli ka meie mammile, kes hingelt alati nii noor.

Elasime väljaspool Torontot, väikeses linnas ja suviti, kui lastel oli sõit suvekodusse (siis oli see 8 nädalat), oli mammi esimene, kes oma kompsudega sõiduks valmis. Talle meeldis töötada Jõekääru köögis, ei ta nurisenud ühegi töö üle, oli see siis näiteks kella viie ajal hommikul tõusmine, et teha tuli pliidi alla (siis oli veel puudega köetav pliit).

Ta võis kuuma pliidi ääres tundide viisi pirukaid küpsetada või teisi toite valmistada ning kui lapsed sööma tulid ja teda kallistada said (mitte ainult oma lapselased), oli ta vanamammi kõigile ja kõigiga sai eesti keeles rääkida.

Ei mammi tahtnud sugugi segada suvekodu laste tegevusi, aga ta oli alati huvitatud kõigest, mis lapsed tegid - istudes oma vabal ajal tagasihoidlikult põõsa vilus ja jälgides. Oli ärevuses nagu lapsed, kui oli valguspidu või lõpuball. Õhtuti oli tal tore vestelda koos "kööginaistega" ja teha käsitööd, eriti kui oli midagi uut ja huvitavat õppida.

Meelepärane oli tal suure nalja ja naeru saatel koos teistega saunas käia.

Lapselapsed kasvasid üles ja neist said laagri abikasvatajad,kasvatajad, ujumisõpetaja ja abijuhataja. Aga mammi käis ikka suviti laagri köögis tööl. Nii oli ta Jõekäärul suved veetnud umbes 20 aastat.

Oli 80-nene kui ütles, et Jõekääru on koht, kus ei saa olla vana - seal on nii palju rõõmu, laste ja noorte tegevusi, nalja ja naeru. Seal on palju kodumaa mälestusi - eesti keeles ja eesti meeles. Nii nagu lapsed on Jõekäärult leidnud oma eluaegsed sõbrad, sai ka mammi omale palju noori sõpru.

See Jõekääru mammi oli Tiina Praks ja selle loo pani kirja tema pere.

Kui teie perel on ka mõni ilus mälestus Jõekäärust, mida sooviksite jagada, palun võtke kontakti Kaja Telmetiga (tel. 416-766-1363 või ) või Elle Rosenbergiga (tel. 905-669-5930 või ).

Märkmed: