11. mail leidis Toronto Eesti Majas aset erakordne kunstinäitus, mille korraldajaks oli Erika ja Osvald Timmase mälestusfond. Üritus oli kinnine ja sellest olid osa võtma palutud kõik kohalikud kunstnikud, lisaks hulk kunstihuvilisi. Külalistena olid kohal Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Marika Valk, KUMU direktor Sirje Helme ja Tartu Kunstimuuseumi direktor Reet Mark.
Näituse edukaks läbiviimiseks olid hõivatud kõik kolm Eesti Maja saali. Kristallsaali ja galerii seintel olid väljapanekud Eesti Kunstnike Koondis Torontos (EKKT) liikmete töödest, kellest nii mõnedki juba manalasse lahkunud. Neid uudistades tabas siinkirjutajat pisut ketserlik rahuldustunne, et ta pole kunsti alal asjatundja. Üles pandud tööde kunstiväärtuse analüüsimiseks ja hindamiseks poleks piisanud ühest ajalehe erinumbrist. Mõlemas saalis oli imetlejaid arvukalt.
Saabus pidulik hetk, kus EKKT president Mai Järve-Vomm asus kristallsaalis kõnepulti, et avada näitus. Kõneleja tervitas ja tutvustas kaugeid külalisi, mainides, et KUMUs toimub aastal 2010 väliseesti kujutavkunstnike tööde ülevaatenäitus. See on üks esimesi samme siinsete kunstnike ja nende loomingu tutvustamiseks kodumaal.
EKKT alustas oma tegevust aastal 1956 ja tegutses esimesed kolm aastat Eesti Kunstnike Klubi Torontos nime all. Kolm aastat hiljem võeti omaks praegune nimetus. Asutajaliikmetest, keda oli 13, on alles vaid üks. See on praegune auliige Abel Lee, kes ka kohal viibis. Teise auliikmena võttis üritusest osa Otto Rannamäe. President mõtles oma sõnavõtus ka kahele auliikmele, kel polnud võimalik kohale ilmuda. Nendeks olid kaks EV aupeakonsulit: endine Ilmar Heinsoo ja praegune Laas Leivat.
Kõneleja rõhutas sündmuse ainulaadsust selles mõttes, et nii ulatuslik näitus oli üles seatud vaid üheks päevaks. Selle läbiviijatena tõstis ta esile juhatuse liikmeid: Elva Palo, Jaak Järve, Marjut Karu-Nousiainen, Johannes Tanner, Peeter Mällo, Aleksander Wallner ja Nora Wallner. Teenitud tänu said ka Erika ja Osvald Timmase mälestusfondi esindajad Toomas Saar ja Tõnu Toome ning Eesti Maja juhatus.
Kuna näitus oli sattunud just emadepäevale, siis ei saanud president jätta helluse ning austusega mõtlemata oma emale Benita Vommile, kes oli üks EKKT asutajaliikmetest, auliige ja 25 aasta vältel president.
Lõpuks palus president ette astuda kolmel külalisel kodumaalt, kellele anti üle EKKT auliikme Otto Rannamäe poolt kingitus. Neljandana oli kingituse saajaks koondise liige Juta Marie Tuul, kes just sel päeval pühitses oma 90. sünnipäeva. Juubilari polnud kahjuks kohal, kuid koosolijad soovisid talle ühiselt tugevat tervist ning jätkuvat loomeindu.
Väljapanekute uudistamine jätkus. Taustamuusikat pakkusid Anne Laughlin ja Peter Shoebridge. Avatud veinibaar peibutas ja leidis piisavalt külastajaid.
Mõne aja pärast teatas Toomas Saar, et suures saalis ootavad kohvikuperenaise külmad ning soojad hõrgutised ja soovitas kõigil sammud sinnapoole seada. See sõnum võeti rõõmuga vastu ning istuti laudadesse. Seal tervitas kõiki EKKT laekur Jaak Järve, kes palus kõigil end suupistete ning joogipoolisega varustada, et siis kuulama jääda, mis kodumaistel külalistel pajatada on.
Kõik kolm daami astusidki kordamööda ette ning andsid suurele ekraanile projekteeritud valguspiltide najal ülevaate oma institutsiooni tegevusest. Ettekanded olid huvitavad ja küllaltki ulatuslikud. Iga kõneleja andis ka võimaluse pärast oma ettekannet esitada lisaküsimusi. Seda võimalust kasutati küllalt agaralt. Taas on lehemees olukorras, kus paremagi tahtmise juures ei suuda neist kolmest põhjalikust ning asjatundlikust ettekandest konspektiivset ülevaadet anda. Ühes punktis olid kõik esinejad eranditult üksmeelsed: kõigil oli palju sooje tänusõnu lausuda oma lahkeile võõrustajaile, kes neid olid kohalike vaatamisväärsustega tutvustanud.
Kunagine kodu- ja väliseestlasi lahutanud raudeesriie on ammu maha kistud. Eks neid õhemaid kardinaid ole ju veel, kuid enamus neist tõmmati ka sel õdusal pärastlõunal armutult puruks. Vähemalt lahkus siinkirjutaja sellises meeleolus Eesti Majast.
Ei ole vist liigne ka ajakirjanduse poolt lausuda oma tänusõnad nii Erika ja Osvald Timmase mälestusfondi esindajaile kui EKKT juhatusele selle elamusrohke ürituse ellukutsumise ja edukalt läbi viimise eest.
