Avo Kittask, esimees
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas

Nii kunstilises, poliitilises, perekondlikus kui rahvuslikus jm. sfäärides peab terve ühiku tugevus ja maine olema rajatud kooskõlastatud ja ettevalmistatud alusele, saavutamaks soovitud positiivseid tulemusi.

Lauluansamblil näiteks, ja eriti suurel ühendkooril, on ühine sisseaste toiming, mis on palju keerulisem kui solistil, saavutamaks ühishingamist ja homogeenset tulemust.

Ühishingamise printsiibi omadused on olnud ja jäävad suureks teguriks ajaloos ja rahvuspoliitikas. Kui Eesti Vabadussõjas seisis rahvas nagu üks mees ühiselt vaenlaste vastu, siis saavutati vabadus ja iseseisev riik. Mitte keegi ei hoidnud hinge kinni, vaid tegutseti. Paraku tol ajal hingasime rahvana üksilduses.

Hiljuti süüdistas meie idanaabri kaitseministeerium ja Kremli äsja loodud ajalookäsitluse komisjon Teise maailmasõja alustamises Poolat, lausudes: „Teine maailmasõda puhkes seetõttu, et Poola keeldus järele andmast Hitleri nõudmistele, mille järgi oleks tulnud fašistidele loovutada osa oma territooriumist, mis oli vallutatud,“ ja edasi, et „Ida-Euroopa riigid, mis seejärel ära vallutati, olid ise süüdi, et jäid tee peale ette.“ Meie vastased väidavad, et „1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakti eesmärgiks oli „Ida-Euroopa julgeoleku tagamine“.“

Siinjuures kerkib vana tõde, et on igati vajalik oma olukorda ja ennast ise defineerida ja mitte lasta seda teha vihamehel.

Nende totrate ukaaside ja propaganda paljastamiseks (tänu EP saadiku Tunne Kelami hakatustööle) on Euroopa Parlament äsja vastu võtnud deklaratsiooni 23. augusti kuulutamise kohta üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks. Seda leina- ja mälestuspäeva peaks terve maailma riikide pere ametlikult tähistama.

Ajaloo vältel on me isademaal olnud napilt 40 aastat iseseisvust ja seegi kahes jaos.
Taasiseseisvumisega liitus Eesti Vabariik teiste aatekaaslastega, kellega saame nüüd koos ühishingamist harjutada NATOs, ÜROs ja Euroopa Parlamendis.

Üheskoos Ukraina „Holodomori“, Poola „Katõni“ jm. Nõukogude Vene õudustega on tõesti käes aeg meie Euroopa liitlaste ja teistega tõsta maailma kuvarile vägivaldse okupeerimise ja küüditamised Balti riikidest 1941. ja 1949. aastal. Peame nõudma õiglust, et tegemist on sõjakuritegudega, mis vajavad toimepanijalt enne ametlikku vabandamist ja siis vastavat kompenseerimist.

Vastloodud Ida- ja Kesk-Euroopa diasporaa valitud keskorganisatsioonide kogu CEECC (Central and Eastern European Council in Canada) jätkab koostööd, et tuua ajaloo tõde ja õiglus asukohamaade koolivalitsuste õppekavadesse ja veenda, et keskvalitsused tähistaksid 23. augusti kõikide kommunismi all kannatanud ohvrite mälestuspäevana.

Mõjuv propaganda nõuab õiglast kontseptsiooni ja kooskõlastatud rakendamisjõudu. Mineviku võltsijad ei saa varjata oma kuritegusid igavese valega.

Mäletades minevikku, oleme tulevikus kindlustanud ahistamata ühishingamist ja õigluse võitu.
Säragu tõde ja loitku võidutuli igavesti!

Märkmed: