AP-AFP-BNS
Iraanis Teherani lähedal alla kukkunud Ukraina reisilennuki reisijate pagas
FOTO: WANA NEWS AGENCY/VIA REUTERS/Scanpix
Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Oleksi Danõlovi sõnul peetakse Ukraina reisilennuki Boeing 737 Iraanis allakukkumise tõenäoliseks põhjuseks raketitabamust, terrorirünnakut, mootori plahvatust või kokkupõrget lendava objektiga, kirjutab ajaleht Kommersant.
Täna jõudsid Iraani Ukraina asjatundjad, kes osalevad selle lennuõnnetuse uurimises. Danõlovi sõnul uuritakse lennuki ootamatu allakukkumise mitmesuguseid võimalikke põhjusi.
«Põhiversioonide seas on lennuki tabamine raketiga, sh raketikompleksist Tor, sest internetti on juba ilmunud teated selle raketi jäänuste leidmisest õnnetuspaiga ümbruses,» kirjutas Danõlov Facebookis.
Ta lisas, et võimalike põhjustena kaalutakse samuti kokkupõrget drooni või muu lendava objektiga, mootori lõhkemist tehnilisel põhjusel või terroristide korraldatud plahvatust lennukis.
Iraani asjatundjate väitel oli lennuki allakukkumise põhjus tehniline rike. Esialgse ettekande kohaselt süttis Boeing õhus juba enne allakukkumist. Iraani võimud eitasid varem, et lennuk lasti raketiga alla. Ka mõne lääneriigi luureasjatundja nimetas allakukkumise põhjusena tehnilist riket.
Täna teatasid Iraani uurijad, et Teherani lähedal alla kukkunud Ukraina reisilennuk ei väljastanud ühtegi hädakutsungit ning üritas õnnetuse hetkel lennujaama tagasi tulla.
«Lennuk, mis oli alguses lennuväljaalalt lahkudes teel läände, pööras probleemi ilmnedes paremale ja oli allakukkumise hetkel tagasiteel lennujaama,» teatas Iraani tsiviillennundusamet.
«Lennuk kadus radarilt 8000 jalani (2400 meetrini) jõudes. Piloot ei saatnud tavatutest asjaoludest ühtegi raadiosõnumit.»
Ameti sõnul oli lennuk leekides enne alla kukkumist. Uurijate andmeil kärgatas lennuki ja maa kokkupõrkel tohutu plahvatus, ilmselt põhjusel, et lennuk tangiti enne Kiievisse teele asumist kütust täis.
«Pealtnägijate sõnul nähti lennuki pardal aina ägedamalt põlenud tulekahju,» sõnas amet.
Uurijate sõnul küsitlesid nad nii maapinnal olnud inimesi kui ka Ukraina lennuki kohal õnnetuse hetkel lennanud lennuki reisijaid.
Ametkonna kinnitusel on lennuandmeid ja kokpitivestlusi salvestanud kaks niinimetatud musta kasti leitud, kuid nad said kahjustada ja osa andmetest hävis.
Esialgu välistasid uurijad õnnetuse põhjusena elektromagneetilise või laseripõhise sekkumise.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul saabusid tema riigi uurijad Iraani uurimist abistama.
«Ukraina jaoks on kahtlemata prioriteet tuvastada lennuõnnetuse põhjused,» ütles riigipea ja tõotas tõe välja selgitada.
Lennuki pardal oli 167 reisijat ja üheksa meeskonnaliiget mitmest riigist. Ametnike sõnul oli nende hulgas 82 iraanlast, vähemalt 63 kanadalast ja 11 ukrainlast.
Arvatakse, et paljud hukkunud olid Kanada ülikoolides õppinud rahvusvahelised tudengid, kes olid Kiievi kaudu tagasiteel Torontosse pärast oma perede külastamist talvevaheajal.
Kanada peaministri Justin Trudeau' sõnul oli teel Kanadasse 138 inimest. Lennul olid teiste seas neljaliikmeline pere, üks äsja abiellunud paar ning mitu teismelist ja last, kellest mõni oli alla kaheaastane.
