«Poliitiline kriis Ukrainas on lõppenud. Me jõudsime otsusele, mis kujutab endast kompromissi,» vahendas Juštšenko sõnu AFP.
President teatas Kiievis toimunud ühispressikonverentsil ka seda, et ennetähtaegsed valimised toimuvad Ukrainas 30. septembril.
Venesõbralik peaminister Janukovitš kirjutas riiki Euroopa suunas juhtida sooviva Juštšenkoga samas alla ühisavaldusele, mis annab suure võimaluse astuda samm edasi Ukrainas kevadel puhkenud sisepoliitilisest kriisist.
«Me mäletame kõike ja teeme sellest järeldused,» märkis Janukovitš. «Me teeme kõik, et see ei korduks, et ei tehtaks rohkem vigu, et ei oleks rohkem emotsioone,» lisas ta.
Mõlemad rivaalid lubasid edaspidi mitte kasutada jõudu oma eesmärkide saavutamiseks. Viimastel päevadel võitlesid valitsusjuht ja peaminister ägedalt riigi julgeolekujõudude üle kontrolli saavutamise nimel.
Öösel pärast tunde kestnud kõnelusi saavutatud kokkuleppe peab heaks kiitma ülemraada, kus Janukovitši juhitaval koalitsioonil on selge ülekaal.
Kiievi globaalsete strateegiate instituudi juht Vadim Karasjov märkis AFP-le, et uute valimiste kuupäeva kindlaks määramine presidendi ja peaministri kokkuleppega on alles kriisi lõpu algus, lõpliku selguse toob tema sõnul parlamendi hääletus algaval nädalal.
Vastasseis kahe leeri vahel algas 2. aprillil, kui Janukovitš keeldus allumast Juštšenko korraldusele parlamendi laiali saatmisest ja ennetähtaegsete valimiste korraldamisest, nimetades presidendi otsust konstitutsioonile mitte vastavaks.
Viimastel päevadel pinged vaid eskaleerusid. Reedel andis president välja määruse, millega ta võttis oma kontrolli alla ligi 30 000 siseministeeriumi sisevägede sõdurit.
Selle otsuse tingisid neljapäeva õhtul Kiievis peaprokuröri büroo juures puhkenud kähmlused peaministrit toetavate eliitüksuslaste ja presidendi julgeolekuteenistuse vahel.
Laupäeval andis Juštšenko korralduse talle lojaalsetele siseministeeriumi vägedele suunduda Kiievisse, et tagada seal avaliku korra kaitse. Hinnanguliselt võis see käsk liikuma panna umbes 3600 sõdurit.
Janukovitš andis seepeale vastukäsu, mille alusel peatasid politseijõud maanteedel märulipolitsei varustuses eriüksuslaste liikumise pealinna poole.
Karasjovi sõnul ei olnud vägivaldsete massikokkupõrgete oht siiski kuigi suur. «Hoolimata selle olukorra kogu dramaatilisusest, ei mõjuta see masse,» märkis ta. «See on vaid võitlus eliitide vahel,» oli analüütik veendunud.
Kiievi kesklinna valitsushoonete ette kogunesid eile siiski sajad meeleavaldajad mõlemast leerist näitamaks oma toetust kas presidendile või peaministrile.
Toimetas PM Online