Ida-Ukraina okupeeritud aladel on vaatlejad kinnitanud vähemalt kolme sõjatehnika kolonni liikumist. Samuti kordub juba kuudega sissetöötatud muster, kui niinimetatud humanitaarkonvoi saabumisega tiheneb vene üksuste tuletegevus Ukraina armee positsioonide pihta.
Uusi kolonne sõjatehnikaga on vaatlejad fikseerinud Donetski, Zugresi ja Snižne piirkonnas. OSCE nimetab kolonne tähistuse ja tunnusmärkideta tehnikaks – umbes nagu UFO-d, kes tõsi küll, ei maandu taevast, vaid sõidavad Ukrainasse Venemaalt. Vaatlusmissiooni võimekus on aga tõsiselt häiritud, kuna organisatsiooni pidi loobuma droonide kasutamisest. Viimasel vaatluslennul suutis üks droon tuvastada kaasaskantavate õhutõrjekompleksite mahalaadimist ning seejärel tekkisid selle sidesse häired. Ilmselt on see seotud uusima venelaste raadiolaineid segava kompleksi Krasuha-4 paigutamisega okupeeritud aladele. Kompleks võimaldab nii lennukiradarite kui ka mehitamata droonide side segamist ning ilmselgelt pole Donetski omakaitsel võimekust niisugust tehnoloogiat ise kokku monteerida.
Viimaste kolonnide seas, mis Venemaalt saabusid, oli kümneid haubitsaid, reaktiivsüsteeme Grad, laskemoonaveokeid ja tankimisautosid, aga ka vene armees kasutusel olevaid tanke. Seega toimub pidev ja laiaulatuslik Ida-Ukrainat okupeeriva grupeeringu relvastamine. Osalt on see vältimatu, kuna igapäevased rünnaku-katsed Ukraina suurtükitule all viivad suure osa tehnikast rivist välja. Teisalt on niinimetatud separatistid lubanud peagi suurt pealetungi ukrainlaste positsioonidele ning ilma korralike lisajõududeta see ei õnnestu. Läinud nädala lõpus on venelased proovinud võtta Donetski lennujaama taaskord suuremate jõududega, kuid Ukraina armee osava tulemanöövri järel jooksis 200-meheline pealetung sõna otseses mõttes liiva. Samuti proovisid venelased läbi murda Donetski eeslinnas Marinivkas.
Suuremat rõhku on venelased pannud Debaltseve ümbruse ülekülvamisel mürskudega. Tšernuhhino ja Nikišino on kaks küla, mis saavad sealkandis kõige rohkem vatti vene kahuriväe käest. Ega Ukraina suurtükivägi samuti maga, vastasel juhul poleks neil enam positsioone alles. Põhjarindel, nagu lubatud, võtsid vene kasakad, pärast ühe kontrollposti hävitamist, ette järgmised. Pidev miinipildujatuli saadab külasid Põhja-Donetsi jõe kaldal. Vene diversandid on üritanud rünnata Lõssõtšanski kontrollpunkti ning Luganskist põhjas on nende tegevus aktiivne ka vene piiri äärsel alal.
Mõningatel andmetel kavatsevad ukraina relvajõud tuua konserveerimisest välja nõukogude-aegseid raskekaliibrilisi suurtükke Pojeng, mis on üle 200-mm kaliibriga ning suudavad vastast mõjutada ka potentsiaalse puhverala taha. Meenutame, et ammuse relvarahu kokkuleppe järgi pidid raskerelvad liikuma mõlemalt poolt 15 kilomeetri kaugusele rindelt. Pojeng laseb kuni 50 kilomeetri kaugusele ja selle mürsk kaalub üle saja kilo. Selles suhtes on Pojeng vastus venelaste raskemiinipildujale Tulp. Seni hoidis Ukraina Pojenge laos, kuna nende üheks võimalikuks ülesandek võis olla tuumalõhkepeaga varustatud mürskude kasutamine, kuid Ukraina loobus tuumaarsenalist 20 aastat tagasi.
Ukraina teatas, et viib kõik riigieelarvelised asutused okupeeritud alalt välja, kehtestab passikontrolli terrorivastase operatsiooni ala piiridel ning maksab pensione ja toetusi vaid neile, kes registreerivad end Kiievi kontrolli all oleval territooriumil. Seega alustatakse terrorivõrgustike majandusliku pitsitamist. Okupeeritud Krimmis oli Venemaa säsja unnitud loobuma Ukraina vastastest toidu sisseveo piirangutest, kuna ei suuda poolsaart mere kaudu varustada. Vaadates seda, kui meeleheitlikult üritab vene välisminister Sergei Lavrov eitada vene armee tegevust Ida-Ukrainas, jääb mulje, et selle sõjalise avantüüri hind hakkab Moskva jaoks tasapisi koitma.
