Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Pressiteade
Ukraina sündmused sunnivad ümber hindama Eesti julgeolekuolukorda
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond väljendab solidaarsust ja toetust ukraina rahvale nende võitluses tõrjuda võimult korrumpeerunud ja elementaarsed demokraatia põhimõtted hüljanud võimuklikk. Rõhutame, et peame ka Ukraina puhul esmaseks lähtepunktiks rahvaste enesemääramisõiguse austamist – ka siis, kui rahvas kasutab seda legitiimsuse kaotanud valitsuse vastu. Meile on vastuvõetamatu Moskva sekkumine Ukraina siseasjadesse. Peame kontrolli alt väljunud olukorra eest vastutavaks eelkõige Kremli juhtkonda, kelle aktiivne toetus Janukovitši režiimile annab Ukraina võimudele otsustavuse ja julguse oma rahva vastu surmavat jõudu kasutada. Kaasvastutust vägivalla eest kannab mõistagi ka Euroopa Liit, kes on aastaid andnud Ukrainale võltse signaale ning lubadusi ilma tegeliku katteta. Euroopa ja Ameerika Ühendriikide otsustamatus ning hambutus on otseselt aidanud kaasa Ukraina sattumisele kodusõja lävele.
Konservatiivne Rahvaerakond ei pea õigeks ega õigustatuks üleskutseid „kõigile osapooltele“ loobuda vägivallast. Taolised avaldused panevad moraalselt samale pulgale oma rahva vastu vägivalda tarvitava mafioosse võimuladviku ja oma kodanikevabadusi, rahvuslikku enesemääramisõigust ning nüüd ka oma elu kaitsvad patrioodid. Konservatiivne Rahvaerakond väljendab täielikku toetust ukraina rahvale nende võitluses oma elu ja oma riigi eest.
Kujunenud olukorra valguses peame vajalikuks kiiremas korras vaadata uuesti üle ka Eesti julgeolekupoliitiline olukord. „Ukrainas arenevad sündmused märgivad Külma sõja järgse maailmakorra lõplikku kokkuvarisemist ning sellega koos paratamatult ka olemasolevate julgeolekualaste kokkulepete sisulist ammendumist,“ selgitab Konservatiivse Rahvaerakonna esimees, suursaadik Mart Helme. „Eesti seisukohast teeb eriti murelikuks tõdemus, et meie julgeoleku peamised panustajad USA ja EL näitavad üles tahtmatust ja suutmatust sundida Venemaad oma naabrite siseasjade sekkumisest loobuma. Oleme kahvlis: kui Venemaal õnnestub Ukraina lõplikult oma mõjusfääri sundida, võtab ta järgmisena sihikule Balti riigid, eelkõige Eesti ja Läti. Kui Venemaal ei õnnestu oma eesmärke Ukrainas täiel määral realiseerida, nõuab ta „valurahaks“ läänelt eriõigusi kusagil mujal – taas ilmselt Eestis ja Lätis.“
Näeme peamise ohuna Venemaa nõudmist kehtestada Eestis ja Lätis vene keel ametliku asjaajamiskeelena, samuti nõudmist saada sekkuda meie hariduskorraldusse ning viisavaba liikumise läbi surumist just piiririikidega, mitte terve EL-iga. „Eesti diplomaatia peaks jõuliselt selgitama, et ei luba sakslastel ja prantslastel meid kasutada peenrahana suurriikide omavahelistes mängudes,“ ütleb Helme. „Ühtlasi tuleb Eestil olla valmis järsult agressiivsemaks retoorikaks ning surveks Moskvast – seda hoolimata meie valitsuse äsjasest kapitulatsioonist piirileppe teemal.“
