Eesti levimuusika emotsioonide rikas ajalugu peidab endas küllaltki palju loomingu saladusi, varjatud meeletult äärmuslikke kurje eluhetki või kohutavat võltsi silmakirjalikkust aga muidugi ka „Rõõmu elust endast“.
Meenub aegade taguselt aastast 1988 kui Jaak esitas Uuno Naissoo „Mu kodu“ esimesel küüditatute mälestusele pühendatud sündmusel tellituna Eesti Filharmoonia poolt Estonia kontserdisaalis. Eesti Raadio Estraadiorkester, Tõnis Kõrvitsa uues arranzheeringus, Kustas Kikerpuu juhatusel. Jaagule oli palve, et valge kalla anda eelmängu hetkeil lavalt lava ees viibivale lumivalgetes rahvariietes rahvakunsti ansambli „ Leigarite” legendile Kristjan Toropile. Ja siis liikus valge sümbol üksikus valgusvihus läbi saali käest kätte kuni kadus lõpmatusse pimedusse. Laulu esitus haruldase saatepartiiga kõlaks justkui siiani veel kontsredisaali võlvide all. See on vast üks vähestest Jaak Joala helinditest, milline ei saadud antud seades salvestatud Eesti Raadio fondi. Loo lõppedes valitses hämaras saalis pikem vaikus. Tunded olid viimse peal nii solistil kui orkestril ja dirigendil kui “Leigaritel”. Oli toimunud eesti levimuusika kõrghetk, milline enam iial ei kordunud.
Jaagu loomingu tippaeg langes kokku meie väikerahva andekate leviheliloojate tippajaga. Valter Ojakäär on koostanud oma haruldaste kirjatõõdega läbilõikeid nii enne kui pärast Teise Ilmasõja aegade muusikute - orkestrantide, heliloojate, arranzheerijate, mänedzeride, pillidemeistrite, tantsijate, kabareeartistide, levi zhanrite lavastajate, orkestrijuhtide dirigentide, muusikaloojate, tekstimeistrite, vokalistide olemistest ja tegemistest. Võiks isegi südames tunda, et need kirjateosed on REEKVIEM EESTI LEVIMUUSIKUTELE. Selle Reekviemi üheks võimsa finaali osa tervikuna sisaldaks Jaak Joala poolt esitatud elu originaalooming.
Hingekuristike kohal turnimine murdis ka tugevamaid, kuid raskete otsuste tegemisel jäi Jaak alati iseendaks ja täitis ainult oma südame hääle käske!