Tramm, 01:05 08.07.2006 Tunnustus noorele kirjanikule julguse eest kõnelda tänases Eestis oma nime all tõtt. Kahjuks on see tõesti nii, et nõukogude aja äärmisest üheülbalisusest oleme langenud samaväärsesse pseudoväärtuste, võltsingute ja silmakirjatsemise rappa. Eestis on ausal inimesel üha piinlikum ja masendavam elada, sest lisaks mineviku moonutamisele tahetakse ka tänast päeva "ametlikus" käsitluses kujutada õnnemaa ja Kunglana. Tegelikkuses on enamik humanistlikke väärtusi kaotanud üldse tähenduse, inimelul ega -väärikusel ei ole tänases Eestis kohta, ühiskonna rikkust jagatakse üha ebavõrdsemalt ümber neile, kes selle riigi ja rahva jaoks on kõige vähem andnud või pole üldse midagi andnud. Ühiskondlik infrastruktuur alates tervishoiust ja sotsiaalkindlustusest on katastroofilises seisus, teedemajanduses ja keskkonnakaitses loodetakse vaid Euroopa Liidu miljardeile, poliitikute ja ametnikkonna moraal on masendavavalt madal. Mis on siis muutunud nõukogude ajast? Ainult sildid, ainult loosungite ja lipu värv, kõiges muus elame sama irratsionaalses maailmas nagu 20 aastat tagasi. Isegi selles mõttes, et endised kommunistid ja komsorgid on nüüd miljonärid ja ministrid.

Märkmed: