KOGUTUD LUULETUSED. Liidia Tuulse
Eesti Keele Sihtkapital Eesti Kultuurkapitali toetusel,
Tallinn, 2007. lk. 364
Raamatu avasõnas (autor L.Viitol) antakse Liidia Tuulse loomingule kolm märksõna: loovus, loodus, lootus. Nii on L.Tuulse loovõtmine kirjanduspõllul osavasti paika pandud.
Luuletajana debüteeris Liidia Tuulse suhteliselt hilja (snd.1912, debüüt 1961) ja nähtavasti märkis see teistes kirjatöödes silma paistnud autori soovi endast poeesiamaailmas märki maha panna. Selles eas poeedid-poetessid juba loobuvad luuletamast, olgu luuleväsimusest, olgu elupettumustest, olgu arusaamast – kõik on juba kirja pandud teiste poolt.
Liidia Tuulse on elanud eesti kultuuris ja eesti kultuurile. Ka luules on ta tulvil usku sõna jõusse, ta on inimarmastuse usku.
KOGUTUD LUULETUSED on tsüklites: siin on seni ilmunud luulekogud ( LIIV JA LUMI – 1968, LINDE PIHLAKA VÕRAST – 1983, TIIVALÖÖK – 1989, MUUTUDA SÕNAKS – 1997, JAHRESRINGE. ÅRSRINGAR. ANNUALRINGS – 1995) ning mujal avaldatud luule.
Lugeja saab ülevaate autori luuleloomingust ja samas võimaluse tutvuda tõlgetega. Ja siit mõtiskella luule tõlkimise võimaluste üle. Sellel teemal on ikka lahinguid löödud: on tõlge originaaliga adekvaatne, on tõlge originaalist nõrgem või tugevam? Viimase puhul räägitakse juba originaalteosest.
On neidki, kes väidavad, et luulet pole üldse võimalik tõlkida. Nojah.
Kohe meenuvad Marie Underi ja Betti Alveri tõlked vene luulest: geeniused on suurepäraselt tõlkinud geniaalset luulet. Kohe nii geniaalselt, et tundub – seegi on eesti luule. Etteheidet siin pole. Ju on asi selles, et kultuurilised erinevused teevad poeesia täht-tähelise ümberpanemise võimatuks.
Kehva keeleoskuse tõttu ei kipu Liidia Tuulse luulest tehtud tõlgetele hinnangut andma. Saan nentida – hea, et eesti luulet on saksa, rootsi ja inglise keeles tutvustatud. Peab ju meie kultuurilooming kunagi ka laiemasse ringi jõudma.
Tutvusin raamatuga, süvenesin ja võin kinnitada, et loovõtmine on korda läinud. Selle tööga tasub tutvuda. Ja raske see pole: astuge Eesti Majja estore poodi ja ostke see raamat. Teile on kindlustatud pikad tunnid hea poeesia ja kauni eesti keelega. Meie igapäevaelus polegi see halb valik.
Soovituseks annan kaasa ühe Liidia Tuulse luuletuse:
Ja ta nägi, / et päike laskus/ läbi taevaruumi /nagu hiiglaroos tammele, / säratas selle krooni ja ütles: / Olen sinu esimene kevadleht. / Varitsev Leviatan / kõrgel kaljumäel /neelas päikese.
Ja ta nägi, /et täiskuu varjus /raagus tammele, / ja ütles: / Olen sinu viimne sügisleht.
Aga varitsev Leviatan kõrgel kaljumäel /neelas ka kuu.
Olge nüüd nii kenad ja kinnitage, kas on palju inimesi, kes sel tasemel tajuksid eesti keelt ja eesti meelt?
Ometi! meil on ilus ja luulealdis keel, seda keelt ei tasu jätta unarusse. Liidia Tuulse poeesia aitab hoida meie keele- ja mõtteilma.
Üks luuleilm
Kultuur
TRENDING
