Üks paigake siin ilmas on Eesti Elu

Eestlased USAs | 31 Dec 2016 | EL (Estonian Life)Eesti Elu

Üks paigake siin ilmas on, kus kõigi eestlaste hingekodu on. Ükskõik, kus me ei viibiks, igatseb süda ikka sinna, kus kevadel õunapuud õitsevad, rukkipõld tuules lainetab, valge lumi katab uinunud puud ja lilled.
Meil, Kiiklas, õitseb igal kevadel üle 200 õunapuu, valgete õite meri laiub akna taga. Sügisel valmivad kartulid, kapsad, marjad ja õunad, õunad, õunad, mida on nii palju, et keedame, küpsetame, kuivatame ja teeme mahlaks. Jõululaadal oleme oma kuivatatud õuntega juba kuulsad ja need saavad alati enne laada lõppu otsa!
MEIE – on mittetulundusühingu Avatud Värav liikmed, kes asutasid Kiikla lastekodu, kasvatajad ja eelkõige LAPSED. Need, keda elu ei ole hellitanud ja kes olude sunnil ei saa omas kodus kasvada. Kiikla lastekodu on tegutsenud nüüd juba 10 aastat (järgmisel suvel on juubel) ja MTÜ Avatud Värav pea 20 aastat – jah, just nii palju on kulunud aega, et ehitada, finantseerida kahe peremaja ehitust. Tänu ülemaailmse lastekaitseühingu Save the Children soome ühingule Pelastakaa Lapset ja Mäetaguse vallale, oleme ehitanud valmis kaks toredat peremaja, tänu ülemaailmsele naisteorganisatsioonile Soroptimistid ja saksa ühingule Children saanud kangasteljed, õmblusmasinad ja kasvuhooned, kus kasvatame lastega kurke, tomateid ja muid köögivilju.
Paraku on aga mõlemad peremajad täis ja rohkem lapsi me vastu võtta ei saa. Meil on kahes majas kokku 16 kohta. Nende kümne aasta jooksul on meil olnud üle 56 lapse. Neist on läinud paljud lapsendamisele, oma koju tagasi, kasuperesse või siis saanud suureks ja läinud oma elu elama.
Oleme uhked selle üle, et meie lapsed õpivad, kuidas kasvab kartul ja valmib mahl. Varume, nii nagu eestlased muiste, talvevarusid, hapendame kapsast ja purgitame kurke, ikka selleks, et lapsed õpiksid elus hakkama saama. Kõik meie lapsed räägivad eesti keelt ja käivad eestikeelses koolis: ei ole tähtis, mis rahvusest laps meile tuleb, tähtis on, et temast kasvaks tubli Eesti Vabariigi kodanik nii meelelt kui keelelt, et ta saaks elus hakkama. Me tahame, et ta saaks uhkelt öelda: „Olen kasvanud Kiikla lastekodus, teate, selles toredas, olen selle üle uhke, s.t. olen hästi kasvatatud, oskan tööd teha, saan elus hakkama.“
Kui alustasime, ostsime Kiikla mõisa lastele koduks, siis aga reeglid muutusid ja lastele tuli ehitada peremajad. Nüüd on lastekodul Kiikla mõis ja kõrvalhooned ning aed ja põllumaa ja park. Heal meelel rajaksime mõisa Eesti pärimuskultuuri keskuse, kus õpetada käsitööd, aiatööoskusi, Eesti toidukultuuri, et inimesed saaks tulla meile kursustele nii Eestist kui mujalt. See aga nõuab väga palju raha, mida meil paraku ei ole. Äkki leidub keegi, kes tahaks õla alla panna ja näiteks omanimelise keskuse luua. Okupatsioonidemuuseum on tore näide sellest, kuidas head inimesed mõtlevad teistele ja pärimuse säilitamisele.
Suurem mure on meil aga sellega, et uusi lapsi me vastu võtta ei saa – on küll koht ja isegi elektrikapid pani sponsorina paika Eesti Energia, aga jaksu kolme planeeritud maja ehitada meil, kes me oleme vabatahtlikud ja riigilt selleks raha ei saa, jaksu ei ole…
Tore oleks, kui saaksime ehitada need kolm maja ja anda veel 24 toredale poisile-tüdrukule turvalise kodu.
Need lapsed on meie südamelapsed.
Meie motoks on: ANNA SÜDAMEST SOOJUST!
Me loodame väga, et kuskil leiduvad need inimesed, kelle südamesoojusest saame meie anda soojust ka neile tulevastele 24 lapsele.
Ja uskuge, igal kevadel ütleme me kõik: MA TAHAKSIN KIIKLAS OLLA, KUI ÕUNAPUUD ÕITSEVAD!
Aitame üheskoos Kiikla lastekodu elustada!
Iga dollar, mis te annetate, on teretulnud ja viib meid eesmärgile lähemale.
Projekti koordinaator on Lehti Merilo.
Toetust võite saata Estonian American Fundi, PO Box 7369, Silver Spring, MD 20907-7369. Tšekile lisada sõna „Kiikla“ memo kõrvale.

Eestlased USAs

Tallinn kavandab 1944. aasta suurpõgenemise monumenti, käigus on kaks projekti (2)