Mitmeid aastaid tagasi murdsime päid ja muretsesime, kui järjest tekkisid jutud, arutlused ja ennustused, et mis saab meie kahest ajalehest, kui nad peaksid ühinema. See tekitas mitmeid mõtteid, kaalutlusi ja arvestusi, nagu millal see võib juhtuda, kas see on vajalik ja milline oleks uus ajaleht? Kas see tuleb suurem, tihedam, värskema sisuga ja mida uut see pakub? Ja nüüd olemegi uue lehega harjunud — leiame kõike, mida vajame ja saame palju mitmekesisemat ainekäsitust. Uue lehega on lahendatud paljud küsimused. Lehe ilmumine on majanduslikult tagatud, talituse ja toimetuse koosseisud on jäänud samaks, tööruume on kõigile ja tulevikuks on kavandatud suuremaid. Lugejaskonnale on tervitatav, et kõik see toimus sisesõjata ja vastastikuse usaldusega. Tagajärjeks on „Eesti Elu“, mis on ka meie elu, kõigi eestlaste elu ja eriti sinu ja minu elu. Mida ma eriti hindan uue lehe juures? Ma arvan, et seda ei saa osadeks jagada, vaid tuleb hinnata tervikuna. Hinnatav on meie nooremale rahvusgrupi osale määratud mitmeleheküljeline ingliskeelne osa. Sellejuures on vaid loodetud, et noorem generatsioon seda ikka loeb, rääkimata interneti lehekülgedest. Jääb soovida, et eestlaste sisukas ajaleht „Eesti Elu“ täidaks enesele võetud ülesande ja lugejaskond aitaks sellele täiel määral kaasa. Üks pluss üks andis ühe! Kahe elujõulise ja iseseisva ajalehe ühendamine on loomulik arengu tagajärg meie igapäevaelus ja eesmärkides. Kas meil ei oleks aeg ka mitmete organisatsioonide ühendamiseks, mis töötavad ja tegutsevad samal eesmärgil? Hoiaksime kokku palju tööaega, energiat ja lihtsustuks koosseisu ja juhatuse probleemid. Mulle meeldib uus ajaleht.

Märkmed: