Üks tähtpäev aastas ka kodu jaoks Eesti Elu
Eesti kirikud | 04 Jun 2016  | EL (Estonian Life)Eesti Elu


Murtud Rukkilille Ühing tegi valitsusele ettepaneku lisada kalendrisse Eesti kodu tähtpäev, mida võiks hakata tähistama igal aastal 23. mail.
Murtud Rukkilille Ühing on represseerituid ja küüditamisohvreid ühendav organisatsioon, mis on korraldanud üle Eesti konverentse, represseeritute kokkutulekuid ja tervisepäevi, avanud mälestuspaiku.
Möödunud aastal istutati ühingu eestvedamisel Tallinnasse Jüriöö parki tamm, mille juures tähistati tänavu 27. mail Eesti Kodu päeva. Tervitussõnad ütlesid MRÜ esimees Enno Uibo ja Lasnamäe linnaosavanema asetäitja Jaanus Riibe, seejärel süüdati küünlad tamme ja mälestuskivi juures.
Järgmisena jätkus koosviibimine hotelli Susi banketisaalis, kus Eesti kodu ajaloolisest arengust rääkis ajaloolane Riho Paramonov. Enno Uibo kõneles, et elu mõte on elada edasi oma lastes, see muudab meid surematuks.
Kodu päeval lõid kaasa Laagna gümnaasiumi õpilased — 15 noort kirjutasid kodu tähtsuse teemal ning kõik said autasuks šokolaadi ning tänukirja. Erik Mandre töö loeti ka ette.
Kodu päeva tähistamise mõttest rääkisid ühingu esindajad: miks ei võiks olla aastas üks päev pühendatud kodule ja kodu austamisele. Ühing algatas ühise pöördumise, kuna 23. mail möödus 200 aastat pärisorjuse kaotamisest — ettepanek on kohandada see päev kodupäevaks, seda enam, et on kevad, loodus ärkab ennast ehtima ja ka meie tahame oma kodu ja ümbrust puhtana ja kaunina näha.
MRÜ esimees andis kirjaliku pöördumise üle justiitsminister Urmas Reinsalule, kes lubas edasise asjaajamise võtta oma südameasjaks.
Peapiiskop Urmas Viilmaa pidas kodu päeva tähistamist vajalikuks ja loodab, et järgmisel aastal võime kodupäeva siinsamas juba ametlikult tähistada. Ta ütles, et prantsuse keeles puudub sõna kodu, nemad ei saa öelda, et ma lähen koju, vaid ma lähen majja.
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross täiendas, et on veel ühe suurriigi keel, kus puudub kodu mõiste ja veel hiljuti lauldi suurusejoovastuses, et minu aadress pole tänav ega maja, vaid suur liit.
Kohale tulid ka Mõniste vallavanem noorkotkaste juhiga ja Kuusalu abivallavanem ning ühingu liikmeid mitmelt poolt Eestimaalt, kokku ligi 100 inimest.
Edasi toimis vaba mikrofon, istuti ühisele söömaajale pika laua taha ja kuulati elavat muusikat.
Loodetavasti ei kao Eesti kodu, talu ja pererahva külalislahkus, ütles lõpetuseks Enno Uibo ja peatselt võime veenduda, kas rohujuure tasandilt tulnud ettepanek pälvib va

 
Eesti kirikud