Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide 60. juubeli Laulupidu
Värskelt valminud heliplaat möödunud suvel Seedriorul peetud T.E.S. Täienduskoolide 60. juubelit tähistanud Laulupeolt.
Küsimus on, kust selle plaadi vaatlemist alata.
Sündmuse kui terviku korraldus ja läbiviimine oli veatu ja liikuv, asi, mis heliplaadile ei jõua. Tänu olgu öeldud üldkorraldajatele: Elle Rosenberg ja Edgar Marten. Täitus Edgar Marteni laulupeo-eelne lubadus: „Loodame, et Toronto Eesti Kooli 60. ja EV 90. juubeli Laulupeo salvestus viib kuulaja hetkeks tagasi kaunisse Seedrioru võidupüha ja jaanipäevasesse loodusesse, suves helisevasse lauljate ja kuulajate ühisesse laulusülelusse: ÜKSTEIST PEAB HOIDMA!“
Laulupeo üldjuht Reet Lindau-Voksepp oli hoolitsenud Laulupeo kava kujunemise eest.
See oli tõusvas joones — mitmekülgne; palistatud verivärskete kodu-Eesti laulude ja isegi külas viibinud kodu-Eesti kooridega.
Laulupeol kaasa laulnud kooride loetelu on pikk ja väärikas: E STuudio Kammerkoor, Euroopa Eestlaste Koor, Cantate Domino, Estonia Koor, Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor „Ööbik“, Toronto Eesti Meeskoor, Toronto Eesti Koolikoor ja Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli Koor.
Üldjuhtideks olid (heliplaadi järgi): Charles Kipper, Rosemarie Lindau, Norman Reintamm, Ingrid Silm ja Margit Viia-Maiste. Külalistena kodu-Eestist: Külli Lokko ja Mariell Piispea. Ühendkooridesse liitus veel lauljaid nii Torontost kui Hamiltonist. Saatjatena klaveril aitasid asjatundlikult ja kindlakäeliselt kaasa Kaire Hartley (Puusaag) ja Charles Kipper.
Paaris laulus oli vaja soolohääli. Siin olid Annaliisa McConville ja Liivi Hess suure ühendkoori teenistuses ilmse enese- ja muusikakindlusega.
Ülekohtune oleks hakata 15-st ühisest laulust mõnda esile tooma. Nad kõik teenisid sama sihti ja mõtet: ÜKSTEIST PEAB HOIDMA!
Esimese komplimendi tahaks siiski ütelda selle puhta EESTI KEELE kõla eest, mida võis nautida läbi terve juubelilaulupeo — kõige nooremad kaasa arvatud. Kummardus meie koolidele. Ja siis veel see vokaalne koolinoorte laulujulgus. Reet Lindau-Voksepp viigu selle tänu oma koju.
Nii Eesti hümnile kui „Lahkumise laulule“ aitas kaasa skautide orkester Enn Kiilaspea ja Tiina-Kai Paluoja juhtimisel.
Kui jõuti Laulupeo viimasesse ossa, kus kõik koorid olid koos, siis nende kavast tärkas mulle mälestus ühest teisest Eestimaa sündmusest — oma 150 aastat tagasi. Sündmusest, millest meie koolis oli palju juttu ja mida tundsime VIRU VANDE nime all.
Mul on tänaseni silmade ees Kristjan Raua samanimeline maal, kus kolm eestlast olevat vandunud seda „VIRU VANNET“. Kristjan Raua maalil kohtame kolme eesti ajaloos hästi tuntud inimest: õpetaja Fählmann, arst Kreutzwald ja nooruk koolimees Jakob Nocks.
1992 avaldas „Sirp“ selle Rakvere Linnamäel lausutud eestluse edendamise vande sõnastuse: „Tõotame kindlasti Eesti rahva vaimuelu põllule tööle asuda, oma sugurahvale ustavaks jääda ja kodumaa heaks elada!“
See vanne ruttas mu mälestustesse, kui olin nautinud seal Seedriorul rõõmsat, kõlavat eesti keelt ja meelt kohe mitu ilusat tundi.
Jah, see Viru vande jõuline CD on juba saadaval Eesti Majas — omale sisutiheda muusikasündmuse meenutamiseks, sugulaste-sõprade rõõmustamiseks meie osavate sõna- ja helimeistrite rinda soojendavate lauludega ning kindlasti ka tänuks-kiituseks T.E.S. koolidele, juubelilaulupeo juhtidele ja kooridele.
Üksteist peab hoidma
Kultuur
TRENDING
