Valdavalt eitav on suhtumine ka teistes Euroopa Liidu kandidaatriikides, samal ajal kui enamus praeguste Euroopa Liidu riikide kodanikest on valmis omasooliste abielude seadustamist lubama.
Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti inimesed selles osas väga sallimatud. Kümnes EL riigis läbiviidud küsitlus näitas, et seal toetab homoseksuaalsete inimeste vahelisi abielusid keskmiselt kuus eurooplast kümnest.
Näiteks Soomes ja Rootsis toetab omasooliste abielude seadustamist vastavalt 56 protsenti ja 70 protsenti elanikkonnast.
Kandidaatriigid on tervikuna homoseksuaalsete abielude seadustamise osas tunduvalt konservatiivsemad kui EL-i liikmesmaad. Kandidaatriikides toetab omasooliste vaheliste abielude seaduslikuks muutmist keskmiselt 23 protsenti elanikest, vastu on 70 protsenti.
TNS Emori sotsioloog Tõnis Saartsi sõnul toetub kandidaatriikides levinud konservatiivsus sotsialismiaja vaimsele pärandile, osade riikide puhul ka majanduslikule mahajäämusele ja traditsiooniliste eluviiside säilimisele.
Võrreldes teiste EL-i kandidaatmaadega on Eesti isegi üsna liberaalne. Näiteks lätlastest toetab omasooliste vaheliste abielude seadustamist vaid 19 protsenti, leedulastest 26 protsenti.
Kõige liberaalsemalt on kandidaatriikide elanikest meelestatud tshehhid, kus omasooliste vaheliste abielusid oleks valmis aktsepteerima 50 protsenti elanikkonnast.
Homoseksuaalsetele paaridele laste adopteerimisõiguse andmise osas ollakse kõikjal konservatiivsemad kui abielude seadustamise osas.
Eestis lubaks omasoolistel paaridel lapsi adopteerida 27 protsenti, kandidaatriikides keskmiselt 17 protsenti ja Euroopa Liidu liikmesriikides 42 protsenti elanikest.
Nii omasooliste abielude seadustamist kui ka neile laste adoptsiooniõiguse andmist toetavad üldiselt enam naised kui mehed, pigem nooremad ja kõrgharidusega inimesed.