Üle poole TTÜ välistudengitest kavatseb Eestisse tööle jääda

Eestlased Eestis | 14 Jul 2015 | EWR

TTÜ PRESSITEADE • 14.07.2015
Üle poole Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) välistudengitest kavatseb pärast lõpetamist otsida Eestis tööd, magistrantide seas on see osakaal ligikaudu kaks kolmandikku, näitas hiljuti TTÜ välisüliõpilaste seas läbiviidud uuring.

Kõige enam soovivad siin erialast tööd leida keemia- ja materjaliteaduskonna välistudengid, kellest 80% kavatseb Eesti tööturule siseneda. Järgnevad infotehnoloogia teaduskonna välistudengid (66%), mehaanikateaduskonnas õppijad (64%) ja matemaatika-loodusteaduskonna välisüliõpilased (62%). TTÜ majandus- ja sotsiaalteaduskondade välistudengitest sooviks pärast diplomi saamist Eestisse tööle jääda veidi üle kolmandiku õppuritest.

TTÜ on Eesti suurima välistudengite kogukonnaga ülikool, kus õpib 37% Eestis tasemeõppes tudeerivatest välisüliõpilastest. Välismaalt pärit magistrantide seas on TTÜ osakaal koguni 48%. Üle kolmandiku TTÜ välistudengitest on pärit Soomest, järgnevad Gruusia (7%) ning India ja Türgi (mõlemad 6%).

TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektori Tea Varraku andmetel soovib pärast ülikooli lõpetamist oma karjääri Eestiga siduda enamik India ja Türgi tudengitest. „Seevastu Soome üliõpilastest plaanib vaid 10% Eestisse tööle jääda ning enamik grusiine kavatseb pärast diplomi saamist kodumaale naasta,“ rääkis Varrak.

Mais läbiviidud uuringu andmetel töötavad ligi pooled TTÜ välistudengid õpingute kõrvalt, mida välismaalaste seadus lubab Eestis õppimiseks välja antud elamisloa alusel ka teha. Samas kehtib tudengitele nõue, et nende edasijõudmine õpingutes ei tohi töölkäimise pärast kannatada ning seda kontrollitakse ka korrapäraselt.

Tea Varraku sõnul õpib 60% TTÜ välistudengitest enda väitel eesti keelt, mis on Eestis kohanemise eelduseks. „42% küsitletute arvates peaks eesti keelt ülikoolis õpetatama kohustusliku ainena,“ lausus ta. „Vabaainena on eesti keel ka täna TTÜ õppekavades valdavalt olemas, kuid see ei ole piisav, et viia eesti keele õpet nullist alustav inimene vajaliku keeleoskuseni. Tasuta keeleõpet ei suuda TTÜ välistudengitele pakkuda ning lisatasu eest õppijaid liiga palju täna ei ole.“

TTÜ välistudengid peavad elukohariigi valikul kõige olulisemaks üldist elukvaliteeti (4,2 palli 5-palli skaalal), millele järgnesid üldine sõbralik suhtumine välismaalastesse ning hea palk erialase töö eest. Kõige vähem oluliseks peeti kliimat ja looduskeskkonda (3,3 palli). Eesti elukvaliteedile andsid välistudengid hindeks 3,5 palli, järgnesid rahvusvaheline keskkond ja üldine sõbralikkus välismaalaste suhtes. Erialase töö eest saadavat tasu hinnati kõige madalamalt 2,7 palliga.

Välistudengite karjääriuuring viidi läbi selle aasta mais, mil TTÜs küsitleti 399 bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tudengit. Valim moodustab TTÜ välistudengite hulgast üle 35%.

1918. aastal asutatud TTÜ on Eesti ainus tehnoloogiaülikool, mille unikaalsus peitub tehnika, loodus-, täppis-, sotsiaal- ja terviseteaduste sünergias. TTÜ vastutab inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamise eest. Ülikoolis on üle 13 000 üliõpilase, ligikaudu 700 õppejõudu ja rohkem kui pooltuhat teadustöötajat, TTÜ vilistlaste arv ulatub 67 000-ni. Rohkem kui 50 hektaril laiuv TTÜ linnak hõlmab 72 ehitist. Lisaks kaheksale teaduskonnale asuvad siin IT Kolledž ja Tallinna Teaduspark, mis koondab üle 150 kõrgtehnoloogia ettevõtte. TTÜ-l on eraldiseisvad kolledžid Kuressaares, Tartus, Kohtla-Järvel ja Tallinnas, ülikooli uusimaks kolledžiks on Eesti Mereakadeemia. Üliõpilastele pakutakse suurepärast tudengi- ja kultuurielu, ülikooli majutus- ja sportimisvõimalused on ühed parimad Põhja-Euroopas.

Lisainfo
Mariann Lugus, TTÜ rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja, tel 620 3510,

Teate koostaja
Ain Parmas, TTÜ kommunikatsioonijuht, tel 620 3597, mobiil 501 2614,

Eestlased Eestis

Estonia's Nordica to file for bankruptcy after failed privatization efforts