Just selliste sõnadega Reet Pappe laul kõlas Toronto Eesti Baptisti Koguduse traditsioonilisel saarteõhtul 9. novembril Heli Tenno esituses. See sai mõistagi olla mõtete ja unistuste laev, mis viis arvuka kuulajaskonna tuttavatele kodustele randadele. Aga meri poleks ju meri, kui ta vahel ka ei mässaks ega tormitseks, nii lauldi selleski Saaremaa Merefestivalil auhinnatud laulus.

Saarteõhtul esines taas koguduse saartekoor Ch. Kipperi juhatusel ja Kaire Hartley klaverisaatel, tuues oma varamust esile mitmeid vanu tuntud vaimulikke laule.

Õhtu avasõnas tervitas osalenuid pastor Jüri Puusaag, juhatades avapalvesse Matt. 14. ptk. mõtete alusel.
EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat mõtiskles oma sõnavõtus selle üle, miks välismaalastele meeldivad Eesti saared ja arvas, et põhjuseks on saarte rahva merearmastus. Meri võib tuua küll ahastust ja muret, aga ka rõõmu. Saarte inimesed on tugevad, neil on oma naljad, millest mandrirahvas alati aru ei saagi. Hr. Leivat poleks ju muidu hiidlane, kui ta kuulajatega poleks jaganud üht vaimukat hiiu nalja.

Koguduse naistrio (Marika Wilbiks, Aime Hanslep ja Asta Kaups) esitas T. Fettke seatud „Mu Isa kätetöö“ Ch. Kipperi klaverisaatel.

Hiidlaste Seltsi nimel tervitas esinaine Tamara Norheim-Lehela, kes ütles, et kuna saarte rahvale on loodus lähedal, siis on neile ka Jumala lähedus tuntav. Ta luges ühe irokeesi palve ja esitas soolo Ch. Kipperi klaverisaatel.

Hoogsalt kõlas koguduse noorteansambli esituses „Noorte hümn“, mille on kirjutanud isa ja tütar — Albert Luup (sõnad) ja Reet Luup-Jackson (muusika).

Saarlaste Ühingult Torontos (SÜT) tõi tervitusi Leida Helde, kes ütles, et kuigi saarlastel on oma maa, on nad pillutatud üle maailma laiali. SÜT rajati 40 aastat tagasi — nende aastakümnete jooksul pole kunagi unustatud kodusaart — on aidatud sealseid koole, kirikuid ja saadetud kirjandust. Kodusaarte õhtul saame tänada Taevaisa kõige hea eest.

Peeter Kaups juhtis kuulajate tähelepanu koguduse poolt väljaantavale ajakirjale Usurändur, mis ikka vapralt astub oma viie numbriga aastas edasi. 2004.a. on kogudusel plaanis korraldada juubelikonverents, millega märgitakse Eesti baptismi 120. ja TEBK 55. aastapäeva. Ka Usuränduril on juubel, ta jõuab oma 60. verstapostini. Pool väljaandmiskuludest kaetakse tellimiste arvelt, ülejäänu katab kogudus ja saarteõhtul kokkupandav ohver.

J. Puusaag puudutas oma vaimulikus lühisõnumis võimalikke stsenaariume Matt. 14:32 valgel: „Nad astusid paati ja tuul rauges.“ Paljud on astunud aja jooksul koguduse paadist välja. Jumal tahab aga, et oleksid aga just selles paadis koos Temaga, nii kutsub Ta sind sinna tagasi. Siis vaikib tuul ja saabub rahu. Nooruse rannad kaugenevad, oleme lähenemas igaviku kaldale. Kas meie laevas on taevane loots, kes juhib meid eesmärgile?

Lõpupalve pidas pastor em. Kaljo Raid. Järgnes koosviibimine kiriku alumises saalis, kus kohvitassi juures sõpradega kohtuti ja kodusaarte uudiseid arutati.

Märkmed: