Välismaale minnakse nii ajutiselt tööle, õppima kui ka alaliselt elama. Kaheksa protsenti on neid, kes välismaale läinud ja sinna jäänud, seitse protsenti on aga tagasi tulnud.
Eestist lahkunute hulgas on tunduvalt rohkem haritud inimesi. «Kes viib siis ellu innovaatilist majandust?» küsis Saar. Eesti majanduse olukorda peab heaks 20 protsenti elanikest.
Kui jaanuaris hindas siinse tööturu olukorda heaks veel 8 protsenti vastajaist, siis septembris langes nende arv kaks korda. Jaanuariga võrreldes on olukord paranenud vaid seitsmes ELi riigis, ülejäänutes on see halvenenud.
Töötust peab Eestis suuremaks probleemiks 64 protsenti elanikest, 57 protsenti aga majanduslikku olukorda. Nende tulemustega «juhime» Saare sõnul ELi edetabelit koos Läti, Leedu ja Sloveeniaga.
44 protsenti Eesti elanikest arvab, et asjad lähevad vales suunas, 30 protsenti on arvamusel, et õiges suunas. Jaanuariga võrreldes pole neis hinnangutes muutusi toimunud.
Kui 62 protsenti elanikest on arvamusel, et majanduskriis mõjutab Eestit samavõrra kui teisi riike, siis 23 protsenti arvab, et see mõjutab Eestit teistest enam.