Täna Pärnu Kontserdimajas toimunud Vabariigi Presidendi kokkukutsutud kärajatel oli palju juttu ulatuslikust ajude äravoolust Eestist ja soovitust märksa väiksemast tagasivoolust koju.
Trivimi Velliste õhtul enne koduteele minekut Pärnu Kontserdimaja juures
Pärnumaalt valitud Riigikogu liige (IRL) ja mitme seltsi esimees Trivimi Velliste kutsus üles otsima lahendust põhimõttel – parem pool muna, kui tühi koor. On ilmne, et kõige andekamad ja võimekamad tulevad tagasi vaid juhul, kui Eesti suudab neile pakkuda võrreldavaid tingimusi võõrsil leituga. Muidugi ei tähenda see ainult raha, vaid ka palju muud – ennekõike vaimset eneseteostust. Peame pingutama selle nimel, et Eestis oleks igaühel hea elada ja töötada.
Ent asjaolu, et kõik ei tule tagasi, ei pea veel tähendama, et nad lähevad Eesti jaoks kaotsi. Tänapäeva maailmas on inimese geograafilisel asukohal järjest vähem tähendust. Olgugi et virtuaalne suhtlemine ei saa kunagi asendada otsest füüsilist kohalolekut, peaksime siiski ära kasutama Eesti kui eduka e-riigi kõiki võimalusi.
Velliste tegi ettepaneku arendada e-kooli raames välja eesti keele õpetamine välismaal elavatele Eesti päritolu lastele. Tegemist võiks olla interaktiivsete eesti keele tundidega erinevas vanuses õpilastele – alates lasteaiast ja lõpetades gümnaasiumi astmega. Hiljem võiksid lisanduda tunnid Eesti ajaloost, maateadusest jpm. Muidugi peavad need tunnid olema sedavõrd huvitavad ja kõrgetasemelised, et vanemad ei pea oma lapsi nendes osalemiseks väga sundima. Tegemist oleks justkui vabatahtliku pühapäevakooliga.
Juhul, kui selline e-riigi laiendus peaks õnnestuma, oleks meil tegemist senisest hoopis suurema hulga ja võimekusega rahvaga, kes oleks eesti ühiskonda päris hästi lõimunud, olgugi et elatakse mujal. Parem pool muna, kui tühi koor!
