President Toomas Hendrik Ilves kõnelemas ÜEKN-i sümpoosionil.
3. ja 4. aprillil toimus Tallinnas Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) sümpoosion ja täiskogu Tallinnas. ÜEKN asutati 1954. aastal Ameerika Ühendriikides eesmärgiga arendada koostööd väljaspool Eestit asuvate eestlaskondade keskorganisatsioonide vahel. ÜEKNi peamiseks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse eest võitlemine. Tänapäeval on sihiks väliseesti kogukondade omavaheline koostöö ja sidemete hoidmine Eestiga ning eesti kultuuri toetamine välismaal, samuti teabe vahendamine ja Eesti üliõpilastele stipendiumite jagamine. Alates veebruarist 2008 on ÜEKN-il oma esindaja Eesti rahvastikuministri büroos. See on esmakordselt ajaloos, kui ÜEKN koguneb Eesti pinnal. Varasemad koosolekud on olnud Ameerikas, Inglismaal, Saksamaal, Rootsis ja viimane kord 2008. aasta mais Vilniuses.
Tervitused
Hotelli „Viru“ konverentsisaali kogunenuid tervitas ÜEKNi esimees Jaak Juhansoo. Seejärel sai sõna president Toomas Hendrik Ilves. Ta tõi esile neid muudatusi, mis viimaste aastate jooksul on toimunud väljaspool Eestit asuvas eestlaskonnas. Suurim eestlaste kogukond on tekkinud Soomes, arvuliselt üle 33 000. Kiiresti on kasvanud eestlaste arv Brüsselis, ilmselt see jätkub lähiaastatel. Lisaks kunagistele pagulastele on nüüd välismaale läinud veel teist samapalju eestlasi, kes peaksid oma jõud eestluse säilitamisel ühendama. Ei tohi unustada ka neid Eesti päritoluga isikuid, kes küll eesti keelt ei räägi, kuid on Eesti heaks palju ära teinud. Jätkas rahvastikuminister Urve Palo, kes märkis, et eestlasi on maailmas kokku 1, 1 miljonit ja neist ligikaudu 15 % elab väljaspool kodumaad, mis on märkimisväärne osa. Igal juhul ja alati on eestlased teretulnud tagasi kodumaale.
Tallinnas 3. aprillil peetud Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu sümpoosioni “Väliseesti minevik, olevik ja tulevik" laudkonnavestluses osalenud kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam (Los Angeles-Pääsküla), Eesti Vabariigi rahvastikuminister Urve Palo ja ÜEKNi esimees Jaak Juhansoo Bostonist. Foto: Riina Kindlam
Väliseestlaste minevik
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides endine esimees Juhan Simonson andis oma ettekandes ülevaate eestlaste välisvõitlusest aastatel 1940 – 1991. Eesti Vabariigi aupeakonsul Kanadas Laas Leivat jätkas pagulaste elu loomulikuks osaks olnud välisvõitluse käsitlemist. Ta loetles suuremaid aktsioone, mis eestlased on ette võtnud erinevatel tasanditel ja valdkondades üle maailma. Kokku võis aastatel 1940 – 1991 üle maailma toimuda 4000 suuremat poliitilist aktsiooni.
Venemaa Eesti Seltside Liidu sekretär Külli Sulg Peterburist ja Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimees Marju Rink-Abel Marylandi osariigist. Laudkonnas osales ka EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat. Tutvuge võrgu vahendusel uue Rahvastikuministri Büroo ja ÜEKNi välismaal elavate eestlaste infoportaaliga “Rahvuskaaslased välismaal" www.eesti.ee/rahvuskaaslased Foto: Riina Kindlam
Väliseestlaste olevik
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimees Marju Rink-Abel keskendus eestlaskonna tegevusele USA-s, kus tegutseb 32 Eesti Seltsi ja seitse Eesti Maja. Ta rääkis, et eesti keele oskus, mis hakkas hääbuma, on nüüd tänu uustulnukatele paranenud. Ka Ameerikas on majandusmured. Ajalehel „Vaba Eesti Sõna“ on praegu tellijaid ainult 1300. Kuna riik lehte ei toeta, siis ei kesta ajaleht kahaneva tellijaskonnaga üle paari aasta. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on eestlased USA-s toetanud Eestit tõhusalt nii NATO-sse saamisel kui ka viisavabaduse kehtestamisel aga ka pronkssõduri teisaldamisega seotud sündmuste ajal. Kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam jagas väljaspool Eestit elavad eestlased põlvkondadeks: pagulased, pagulapsed ja hilisemad emigrandid. Pagulastest on paljud asunud Eestisse, kuid nad ei ole organiseeritud. Ta lohutas ajalehtede pärast muret tundjaid, et praegu on raskustes kõik lehed maailmas. Muret tuleb aga tunda arengute pärast Venemaal, kus juhtpositsioonidel KGB-lased, kes kavandavad Läänemerre aastaks 2011 gaasijuhet, mida ka relvajõul kaitsma lubavad hakata. ÜEKN-i tegevuse juurde jõudes leidis Jüri Estam, et tuleks rohkem noori kaasata.
Kõige nooremad ÜEKNi täiskogul osalejad olid Rootsi Eestlaste Liidu delegaadid Kristel Sarrik (36) Stockholmist ja Meeri Lepik (34) Göteborgist. (RELi rahva poolt valitud esinduskogus on veel neli alla 40-aastast!) Eestis sündinud Kristel on Stockholmis elanud 14 aastat ja töötanud 2,5 aastat Rootsi Eesti Päevalehe toimetuses. Ta on hetkel RELi juhatuses laekur ja Münsteris toimuva ESTO 2009 Rootsi esindaja. Tegusast Göteborgi eesti perest pärit ja sealse eesti kooli lõpetanud Meeri on olnud aktiivne skautlike noorte liikumises, rahvatantsus ja korporatsioon Filiae Patriaes; hetkel valmistub Göteborgi Eesti Segakooriga laulupeole tulekuks. Fotod ja tekstid: Riina Kindlam, Tallinn
Väliseestlaste tulevik
Venemaa Eesti Seltside Liidu sekretär Külli Sulg leidis, et eestlaste asukohamaad on väga erinevad ja ka seal asuvate eestlaste võimalused erinevad. Venemaaeestlaste tegevust takistavad nii poliitilised kui ka majanduslikud põhjused. Samas on Venemaal asuvatel eestlaste kogukondadel seljataga kõige pikem ajalugu. Lõpetuseks pidas kokkuvõtva ettekande ÜEKNi esindaja Eestis, rahvastikuministri nõunik Aho Rebas, millele järgnes kõikide esinejate ühine vestlus kuulajaskonnaga saalis.
Sümpoosionile järgnes veel sama päeva õhtul ÜEKNi täiskogu koosolek, kus kuulati ära liikmesmaade aruanded. ÜEKNi täiskogu jätkas järgmise päeva hommikul oma koosolekut, et see lõpetada ühise õhtusöögiga. Osavõtjad said trükise, kus leidub Rootsi Eestlaste Liidu, Inglismaa Eestlaste Ühingu, Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis, Leedu Eestlaste Seltsi, Tšehhi Eesti Klubi, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, Ukraina Eesti Seltsi, Venemaa Eesti Seltside Liidu, Austraalia Eesti Seltside Liidu, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja Läti Eesti Seltsi 2008. aasta aruanne. Samas on ka ÜEKN 2008. aasta aruanne, 2009. aasta tegevuskava ettepanekud ja rahvuskaaslaste programm aastateks 2009 – 2013, veebilehe „Rahvuskaaslased välismaal“ tutvustus ning ÜEKNi esindaja Eestis Aho Rebase 2008. aasta tegevuse aruanne.