Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse (ÜEVK) korraline aastapeakoosolek toimus Kanadas, Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühingu korraldusel kohaliku koguduse kirikla ühiskondlikus ruumis. ÜEVK esimees August Jurs avas koosoleku ja leinaseisakuga mälestati läinud aastal manalasse varisenud kaasvõitlejaid.

Koosoleku päevakord kinnitati esitatud kujul, juhatajaks valiti A. Jurs ja protokollijaks E. Lindaja.

Ü. Tamre tervitas osalenuid Eesti Sõjameeste Pärnu Ühenduse esimehe K. Soomägi nimel.

Eesti Vabadusvõitlejate Liitu Eestis esindas Ü. Tamre, Eesti Vabadusvõitlejate Liitu USAs esimees Y. Anson, Eesti Sõjaveteranide Liidu Austraalias esindaja T. Rae puudus haiguse tõttu, Eesti Vabadusvõitlejate Liitu Kanadas esindas esimees Ü. Tamre ja Eesti Võitlejate Ühingut Austraalias R. Moks. Puudus Inglismaa esindus.

Eelmise peakoosoleku protokoll kinnitati E. Lindaja poolt esitatuna. ÜEVK 2001.a. tegevusaruande esitas samuti E. Lindaja. Rootsist saabunud kirjas teatati Rootsi Sõjaveteranide Sõprusühingu tegevuse lõpetamisest. Inglismaa organisatsioonil on probleeme juhtivate isikute leidmisega. Juhatus oli püüdnud sidet hoida liikmesorganisatsioonidega. Keskus saatis märgukirju EV valitsusele kaitsejõudude ümberorganiseerimise ja Venemaa välisministeeriumi nõuete suhtes, mis leidsid soovitud vastukõla. ÜEVK toetas Toris asuva Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku parandustöid.

Eesti Sõjaveteranide Liidu Austraalias tegevusest aru ei antud esindaja pudumise tõttu. R. Moks esitas Eesti Võitlejate Ühingu Austraalias tegevusaruande. Ühingule valiti uus juhatus, esimeheks A. Kangro. Organisatsioonil on sektsioonid Thirlmeres, Wollongongis, Newcastle'is ja Melbourne'is.

Ü.Tamre andis aru Eesti Vabadusvõitlejate Liidu Eestis tegevusest. Nimekirjas on ca 3000 üksikliiget. EV valitsuse majanduslik toetus on vähenenud võrreldes eelnevate aastaga. Korraldati üleriigilisi ja kohalikke kokkutulekuid. Püüti kaitsta eesti sõjamehe au II maailmasõjas. Tegeldi ka sõjahaudade küsimuste ja Nõukogude võimude poolt mõrvatud eesti kaadriohvitseride mälestuskivi püstitamisega.
Eesti Vabadusvõitlejate Liitu USAs esindas Y. Anson. Liidul on 8 ühingut ja Eesti Ohvitseride Kogu USAs. Liit on aidanud Eesti Kaitsejõududel koostada seadustikku ja saatnud märgukirju EV valitsusele „Zuroffi afääri" puhul. Toetati Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingut majanduslikult.

Eesti Vabadusvõitlejate Liidu Kanadas tegevusest andis aru esimees Ü. Tamre. Liidul on 4 tegevliiget: TEVÜ, HEVÜ, Lennuväepoiste Klubi Torontos ja Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas. Korraldati ja võeti osa eesti rahvuslikest üritustest.

Kassaaruande esitas A.Tooming, revisjonikomisjoni aruande G.Toming. Kassapidamine oli leitud korras olevat.

Keskuse tegevuse, kassa ja revisjonikomisjoni aruanded kinnitati ühel häälel.

Tegevuskava esitas E.Lindaja. Keskus püüab kaasa aidata demokraatliku korra kindlustamisele Eestis. Toetatakse võõrrahvusest sõjaväelaste ja kolonistide Eestist väljasaatmise nõuet. Kavas on abistada ajalehe Võitleja väljaandmist ja keskuse ajalooraamatu koostamist. Hoitakse sidet allorganisatsioonidega ja moodustatakse põhikirja ajakohastamise komisjon.

Kassapidaja A.Toominga ettepanekul kinnitati eelarve ja otsustati jätta keskuse liikmemaks endiseks.

Valimised ei toonud muudatusi. Esimees on A. Jurs ning juhatus järgmises koosseisus: V. Raag, Y. Anson, Ü. Tamre, A. Tooming, E. Lindaja, H. Uus, R. Moks ja I. Tamm; revisjonikomisjon — G. Toming ja A. Puust.
Keskus vääristas järjekordselt kaasvõitlejaid organisatsiooni teeneteristidega nende erilise panuse eest. Seda tehti ka viimast korda, kuna teeneteristid olid mõeldud tunnustusena tegevuse eest Eesti riigi taasvabastamiseks.

Järgnenud läbirääkimistel oli sõnavõtte eesti sõjaveteranide organisatsioonide tegevusest üle maailma ja Vaivara mälestusmüüri teemal. Ka arutati Eesti poliitilist olukorda ning kaitsejõudude ja Kaitseliidu tegevust puudutavaid küsimusi.

Koosolekule järgnes eine, mille oli suurepäraselt valmistanud HEV Ühingu liige H. Sepp.

Märkmed: