1. jaanuarist 2002 kehtib 12 Euroopa Liidu riigis ühine valuuta.
Tegemist on ainulaadse rahaliidu loomisega Euroopas Rooma impeeriumi päevist saadik.
Soome saunatarvete ärides ja Iiri kõige peenemate pitside poodides on käibel uus raha, mis mõnede skeptikute arvates meenutab monopolimängu oma. Samas on see sissepääsupiletiks uude, ühtlustuvasse Euroopasse.
Euroopa Komisjoni komissar Günter Verheugen kinnitas, et eurol on eelkõige psühholoogiline väärtus, mida alati ei mõisteta - liikmesriikide kodanikud integreeritakse ühtsesse Euroopasse, nii et nad tunnevad end iga päev eurooplastena. Euro kasutuselevõtt tekitaski Euroopas erilise eufooria ja ühtekuuluvustunde. Saksa kantsler Gerhard Schröder nimetas seda ajaloolist hetke uue ajastu koidikuks, millest eurooplased on sajandeid unistanud.
Uus raha on ilmetu ja igava välimusega ega köida üldse mitte numismaatikute meeli. Eesti kirjamees Andrus Kivirähk võrdleb seda naisametnikust "eurotädiga", iseloomustades teda järgmiselt: "Niisugune isikupäratu naisterahvas, kallilt, kuid silmatorkamatult riides, jumestus tagasihoidlik, ehted väärtuslikud, ent mitte pealetükkivad, jutt sorav ning malbe. Selline, mida küll kuulad, aga millest sa targemaks ei saa. Selline naisterahvas ajab euroasju, istub mingitel konverentsidel, võtab sõna ja konspekteerib, aga mis on tema töö mõte, see jääb tavalise inimese jaoks veidi hämaraks. Kuid mis sellest, ta pole paha tädi, ja küllap soovib meile kõigile head. Las ta siis olla peale!"
Euro käibeletulekule eelnes 40-aastane ettevalmistustöö. Järgmise kahe kuu jooksul tõrjub euro lõplikult välja frangid, margad, kuldnad, peseetad, liirid ja drahmid.
Austria teadlane Stephane Sarrade on veendunud, et euro suudab Vanas Maailmas vältida isegi sõdu, kuna tema arvates ei saa sõdida omavahel riigid, kus on käibel samad rahatähed.
Uus raha läks käiku Soomes, Belgias, Hollandis, Kreekas, Prantsusmaal,Hispaanias, Itaalias, Austrias, Iirimaal, Portugalis, Saksamaal ja Luksemburgis. Paber- ja metalleurod krabisevad kõlisevad õnnelike eurooplaste taskutes, kes reisivad nüüd muretult ja entusiastlikult ühest riigist teise.
Ainsaks tõeliseks tõrvatilgaks meepotis võib pidada uudist, et Itaalia välisminister Renato Ruggiero loobus oma ametist euro käibeletulekust tingitud vastuolude tõttu valitsuskabinetis.
Briti ajaloolane ja rahaliitude ajaloo parim ekspert John Chown,kirjutab oma hiljutises teoses 1860. aastate Ladina valuutaliidust, kuhu kuulusid Prantsusmaa, Belgia, Shveits, Kreeka, Itaalia ja Bulgaaria. Ta meenutab Euroopa ajaloost teisigi rahaliite. Need kõik lagunesid suhteliselt lühikese aja jooksul. Siiani püsib ja toimib edukalt muidugi Ameerika Ühendriikide rahaliit, kus 1789. aasta konstitutsiooniga kehtestati kõigis osariikides ühtne raha.
Igal juhul harjutavad 300 miljonit eurooplast end nüüd uue rahaga, mille käibe esimesed päevad on kulgenud üle ootuste sujuvalt ja ladusalt. Seda tehnilisest küljest. Aga mõelge itaallastele, kes maksid varem tassi kohvi eest 1300 liiri ja nüüd (vaid) 0,67 eurot! Samasuguses vahekorras on vähenenud itaalia pensionäride sissetulek, kes tunnevad end ühtäkki puruvaestena, aga küllap nemadki harjuvad!
Britid demonstreerisid muidugi taas oma konservatiivsust (või isegi põikpäisust), sest nad jäid truuks oma naelsterlingitele. Ka Taani ja Rootsi hoiduvad esialgu Euroopa ühisraha kasutuselevõtust.
Milline oli euro käibeletuleku mõju Eestile? Erilist tormi see kodumaal ei tekitanud, kuid Eesti krooni kurss kerkis kohe järgmisel päeval seoses euro sularaha kasutuselevõtuga 12 eurotsooni riigis dollari suhtes kahe protsendi võrra.
Enamus eurooplasi on veendunud, et euro teeb suurt võidukäiku, tagades stabiilsust ja aidates inimeste elu lihtsamaks muuta. Enam pole vaja ajusid ragistada, et kindlaks teha, kas Soomes ja Austrias saab osta sama hinnaga jogurtit. Lähiajal see pole ilmselt siiski võimalik, sest analüütikud on kindlad, et hinnad ei võrdsustu Euroopas euro käibeletulekuga. Palgad ja inimeste ostujõud on ja jäävad veel kauaks ajaks erinevaks.
Vaid üks näide: kilo võid maksab Tallinnas 2,62 eurot, Helsingis 5,2 ja Madridis koguni 6,5 eurot. Olgu siis euro tulevik pealegi roosiline; meie siinpool Atlandi ookeani aga mõtleme, kas äkki peatselt ei käivitu Põhja-Ameerika ühisraha Kanada ja USA dollari ühinemise näol.
Elle Puusaag
Üleminek eurole - ajalooline rahareform Euroopas (2)
Eestlased Kanadas | 08 Jan 2002 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Se on ihan jees, et siin Soomes euro tuli. Varsti saavad ka inglased ja rootslased aru, et euroopa riikide integreerumisele on euro väga soodus, ja lähevad ka sellele yle. Mulle kristlasena meeldib see, et 20-eurose pealt leidsin gootikirikuvõlvid. Alati on olnud teistpidi, aga nyyd on siin Soomes rahayhik 100 suurem kui näit. Kanadas. Eks see vajab ka harjumist.
Tänan Eesti Elu (EE) huvitava artikli eest “Üleminek eurole .... “. Kui lubate, lisaksin artiklile sabakese, mis vast ehk ka teisi lugejaid siinpool suurt lompi võib huvitada. Saan aru, et senised valuutad mainitud 12-s riigis on maksvad paralleelselt euroga vist veel ainult mõne kuu. Kui see nii on (juhul, kui keegi teist, lugupeetavad EE lugejad, teab selle kohta täpsemat või tesistsugust infot, palun minupoolset vastavalt korrigeerida!), siis oleks vast ehk loogiline soovitus kaasmaalastele siin mandril, et nad oma Euroopa reisidest järelejäänud ja “lauasahtli nurka peitu pugenud” D-margad, Finn-margad, Austria schillingid, Hollandi guilderid, Hispaania peesod, Prantsuse frangid, Itaalia liirad jms peatselt kokku paneksid ja need ühes või teises siinses pangas eurodeks ringi vahetaksid. Vastasel korral võib neist “hoiustel” paari-kolme kuu pärast ainult “arhiivimaterjali” väärtus saada. Aga kõik kokku, võid “unustusest” leida kenakese väärtusega euro-summa!
Eestlased Kanadas
TRENDING