Eesti Kirjandusmuuseum ja Ühendus Eesti Elulood on viimastel aastatel korraldanud mitu eluloovõistlust, et õhutada eestlasi kirjutama oma elukogemustest läbi mitmete ajajärkude möödunud sajandi vältel. Kõige ulatuslikum nendest võistlustest lõi aluse suurkogumikule Eesti rahva elulood, mille esimesed kaks köidet ilmusid aastal 2000 ja mille uustrükk koos juurdelisatud III köitega anti välja kevadel 2003. Suurkogumikus on ka esindatud väliseestlaste poolt kirja pandud elulood, sh. ka Toronto eestlaste omi. Tänu kogumiku koostaja Rutt Hinrikuse Torontos-käigule sügisel 2001 said ka mitmed Toronto eestlased tutvuda elulugude kogumise olulisusega ja eesmärkidega.

Eesti rahva elulood on levinud siinsetegi lugejate hulgas, olles jätkuvalt saadaval ka Tartu College'i laenuraamatukogus. Tartu College'is tegutsev reedene rühm on jõudnud läbi lugeda ja arutada esimesed kaks köidet ning huviga loetakse ka kolmandat. Vähemalt üks selle rühma liige asus käesoleval sügisel kirjutama oma mälestusi sõjaaegsest Pärnust. See kirjutis oleks nagu eelsõnumiks Eesti Kirjandusmuuseumi järgmisele kogumisüritusele.

Äsja kuulutas Eesti Kirjandusmuuseum välja uue eluloovõistluse teemal „Elu Saksa ajal“. Teema hõlmab aastaid, milledest paljudel Toronto eestlastel on ehedaid mälestusi; sellest ajajärgust on ka mõned Tartu College'i mälurühmades juba kirjutama hakanud. Samas peaks möönma, et kuigi II maailmasõja teemalist mälestusmaterjali on palju laekunud, on Saksa aja kohta arhiivides isiklikke mälestusi ning kirjapanekuid vähem. Oleks ülim aeg neid tühimikke täita, kuna ajastutunnistajaid jääb üha vähemaks.

Elulugude laekumistähtaeg on 10. veebruar 2004. Kirjandusmuuseumisse laekuvad võistlustööd vaatab läbi vastav zhürii, kes ehedamad ja huvitavamad lood valib välja kirjastamiseks. Samas olgu aga kindlalt rõhutatud, et kirjastamine toimub vaid autori otsesel ja kirjalikul loal. Nagu kõikide arhiividele antud elulooliste materjalide puhul, on materjali kasutamisõigus kooskõlas rahvusvahelise seadusandlusega ning eelkõige pääsevad sellele ligi vaid need, kes teevad teaduslikku uurimistööd. On loota, et võistluse tulemustest peetakse 3.—5. juunil Toronto Ülikooli juures toimuval balti teaduste (AABSi) konverentsil üks laudkond teaduslikke ettekandeid.

Alljärgnevalt leiate Saksa aja eluloovõistluse üleskutse ja orienteeruvaid küsimusi, mis loodetavasti aitavad mälu turgutada. Võite aga küsida, kuidas kirjutamisega algust teha? Et kergendada mälulainele jõudmist ja sule kergitamist, korraldame jaanuaris kaks „õpikoda,“ kus võite saada täiendavaid näpunäiteid, julgustust, eelkõige aga tõuke kirjutamise mõttelt tegudele. Esimene õpikoda toimub Tartu College'i naisorganisatsioonide ruumis teisipäeval, 13. jaanuaril kell 14. Juhendavad prof. Tiina Kirss ja mõned kolmapäevase mälurühma liikmed, kes ise saksa ajast mõndagi juba kirja pannud. Praktiliste küsimustega võite pöörduda prof. Tiina Kirsi poole töötelefonil 416 946 8945.

Soovime teile head kirjutamistuju!

ÜLESKUTSE

Eesti Kirjandusmuuseum ja Ühendus Eesti Elulood kuulutavad välja eluloovõistluse „Elu Saksa ajal.“ Kogume mälestusi mitte sõja ajaloost, vaid eeskätt igapäevase elu kohta Saksa ajal. Kirjutage vabalt mälestuste vormis. Iseloomustage sissejuhatuseks iseennast, oma perekonda ja ümbrust. Kus elasite? Milline oli kodu? Millega tegelesid vanemad? Püüdke meenutada võimalikult palju kõnekaid üksikasju elu kohta Saksa ajal.

Küsitluskava—selleks, et aidata meelde tuletada:

• Missugusena mäletate sõja algust?
• Milline oli meeleolu? Kas ja kuidas valmistuti sõjaajaks? (Kas osteti midagi jms).
• Kuidas suhtuti 1940-41. aasta tegelastesse ja nende karistamisse?
• Suhtumine mobilisatsiooni? (kas või kuidas hoiti kõrvale Saksa mobilisatsioonist?)
• Missugust sõjaväge või sõjaväeosa eelistati?
• Eestlased teistes armeedes?
• Kuidas suhtuti sakslastesse, Saksa sõjaväkke? Mil määral ja mis puhul suheldi Saksa sõduritega?
• Naiste suhtumine sakslastesse?
• Sakslaste suhtumine lastesse ja laste suhtumine sakslastesse?
• Kuidas suhtuti vangidesse?
• Mida teati partisanidest? Vene langevarjuritest?

Argielu, kultuurielu, inimeste meeleolud:

• Kirjeldage muutusi elus ja suhtumistes.
• Meenutage tolle aja nalju, kuulujutte, anekdoote, hirme.
• Milline oli toit ja kuidas seda hangiti? Riietus? Mood? Töökohustused (tööteenistus).
• Koolielu Saksa ajal?
• Kino ja teater; kas mäletate etendusi, filme, laule?
• Raadio Saksa ajal? Ajaleht Saksa ajal?
• Kuivõrd loeti ja usuti ajalehti? Kust üldse saadi informatsiooni?
• Kas ja kuidas muutusid saksa ajal inimeste omavahelised suhted?
• Kas kasvas umbusaldus ka omade vahel? Kas loodeti nn. omadele?
• Kuivõrd palju räägiti kodus, töökohal, seltskonnas toimuvast?
• Kas keegi julges anda hinnanguid?
• Missugune oli suhtumine saksa propagandasse?
• Kuivõrd teadvustati vägivalda juutide kallal? Mustlaste kallal? Üleüldse?
• Pommitamised, linnade põlemised, kui suured olid kaotused? (võimalikult täpselt,
Teie mälu järgi).
• Mida loodeti liitlastelt?
• Mida teati rahvuslikust vastupanuliikumisest?
• Missugused olid lootused ja hirmud tuleviku suhtes Saksa aja alguses? Kuivõrd need olid erinevad sõja ajal? Mil viisil see väljendus?
• Missugusena mäletate võimu üleminekuaega ja lippude vahetust?
• Missugused muutused toimusid ja meeleolud valitsesid sõja lõpul ja 1945.—1946. aastatel.

Valmis tööd võib saata kas otse Eesti Kirjandusmuuseumile, kultuuriloolise arhiivi teadurile Rutt Hinrikusele (Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003, Eesti) või prof. Tiina Kirsi kätte (töötelefon 416 946 8945), kes need omakorda Kirjandusmuuseumile vahendab.

Märkmed: