Triin selgitab lähemalt: Annan uurimistöös põgusa ülevaate eestlastest, kes viimaste kümnete aastate jooksul on lahkunud, põhiliselt keskendun neile eestlastele, kes ise või kelle vanemad lahkusid Eestist sõja-aastate - 1939-1944 paiku. Uurin, millistel põhjustel on Eestist lahkutud ja millistesse asumaadesse on mindud. Uurimustöö põhirõhk on sellel, miks on tagasi tuldud ja kuidas nähakse elu Eestis ja enda rolli selles - millised on eneseteostusvõimalused ja milline on nende inimeste panus Eesti arendamisse. Püüan välja selgitada, millised muljed valdavad seoses Eesti arenguga viimase 20 a jooksul ning millised on olnud raskused iseseisvas Eestis kohanemisega. Selle kõrval uurin aga ka põhjuseid, miks pole kodumaale naastud ning kas ja kuidas on paguluses säilitatud rahvuslikku identiteeti, eesti keelt ja kultuuri. Elades teises keskkonnas võib olla keeruline oma emakeele säilitamine ja rahvusliku identiteedi hoidmine. See aga on väga oluline, kuna nende inimeste käitumine mõjutab nende järglasi ehk eestlasi, kellest võivad kunagi täieõiguslikud Eesti kodanikud saada. Ei tasu unustada, et väljaspool Eesti riigi piire elab palju eestlasi, kes on osa meie riigist ja ajaloost. Nad on mõjutanud ja mõjutavad otseselt ja kaudselt Eesti ajaloo viimast kahekümnendit. Neid uurides koorub välja eestlaste kultuuri ja identiteedi olemus ning kuidas väliseestlased näevad seda elades mõnes teises riigis. Koos sellega ilmneb väliseestlaste nägemus asukohamaa rahvast ja kultuurilist ning selle erinevus kodumaaga, samuti ka asukohamaa inimeste nägemus eestlastest kui rahvusest - seda on huvitav võrrelda üldise kuvandiga, mida kipuvad endast looma kodueestlased. Samuti ilmneb, kuidas näevad väliseestlased Eesti viimase 20 aasta muutusi ja kuidas on sellesse suhtutud välismaal.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
