Ülestõusmispühad Peetri koguduses

Eesti kirikud | 24 Apr 2009 | P.R.Eesti Elu

Ajal, mil mina lugema õppisin, nimetati Ülestõusmispühade eelset nädalat vaikseks nädalaks, mis algas Palmipuudepühaga. Suurel Neljapäeval meenutati Jeesuse ja ta jüngrite pühaõhtusöömaaega, Suurel Reedel aga Kristuse ristilöömist. Nädala lõpetas leinahõnguline vaikne laupäev ja järgmised kolm päeva olid juba rõõmupühad.

Igapäevane töö lõpetati Suurel Neljapäeval kell 12 päeval. Kirikutes toimusid jumalateenistused, kus jagati armulauda. Suurel Reedel ja 1. Ülestõusmispühal olid kirikutes samuti jumalateenistused. Teine püha oli n-ö rahva püha, mil pidutseti ja tervitati saabunud kevadet. Kolmas püha kulus puhkuseks.

Tänapäeval tähistame Palmipuudepüha, Suurt Reedet ja Ülestõusmispüha vastavasisuliste jumalateenistustega. Nii ka Toronto Peetri koguduses.

Jumalateenistused

Palmipuudepühal toimunud jumalateenistusel sisenesid pühapäevakoolilapsed kirikusse koos õpetajatega, lehvitades palmioksi. Suure Reede jumalateenistusel oli kaastegev koguduse koor Cantate Domino Rosemarie Lindau juhatusel. Ülestõusmispühal oli solistiks Heli Tenno, kes õpetab laulmist koguduse leerilastele. Ta esitas väga emotsionaalselt Bill Gaitheri „Jumala Poeg, kel nimeks Jeesus“, Sandi Patti „Mul on üks Päästja“ ja Scott W. Browni „Armastus suurim“ . Teda saatis klaveril meisterlikult Asta Ballstadt.

Kõigil teenistustel oli organistiks dr. Roman Toi ning jutlustas ja teenis peapiiskop dr. Andres Taul. Suurel Reedel abistas teda praost em. Tiit Tralla. Õpetaja jutluste aluseks olid vastavad episoodid pühakirjast. Kui Palmipuudepüha juhatas sisse Kristuse kannatuse ja surma, siis ülestõusmishommikul hõisati tühja haua juures: „Rõõmustagem, surm on võidetud!“

Hommikueine

Ülestõusmispüha jumalateenistuse järel pakkusid koguduse naisringi liikmed alumises saalis hommikueine. Õp. Taul avas koosviibimise ja tänas naisringi liikmeid rikkaliku toidu ja nägusalt kaunistatud laudade eest. Peale söögipalvet kutsus Naani Holsmer kõik osalenud laudade juurde. Koosviibimisel kuulsime Tiiu Roiseri esituses loo „Isa raske otsus“.

Koosviibimise lõpus tänas õp. Taul taas kõiki hommikueine korraldajaid ja Lehta Greenbaum kutsus ette abilised, ulatades neile lilleõied. Need olid: Luule Kann, Naani Holsmer, Leida Pajur, Jüri Laansoo, Aare Greenbaum, Toomas Trei, Aino Laanvere, Virve Leesma, Heljo Puldre, Helgi Sooaru ja Tiiu Roiser.

On rõõmustav osaleda üksmeelse koostöö tulemusena korraldatud koosviibimisel. Just sellist koostööd vajaksime praegu Toronto eesti ühiskonnas. Liiga paljud on ametis oma koorma vedamisega ja eiravad ühiseid huvisid.

Sellele juhtis tähelepanu ka hiljuti Torontost kodumaale lahkunud õp. Ants Tooming Peetri Koguduse väljaandes Tõe Tera, kutsudes üles ilmutama kristlikku meelsust, nii et suudaksime täita oma suurimat ülesannet – kesta rahvana edasi. Õp. Tooming käsitleb oma pöördumises ka kirikute ühinemist, millest pole siiani asja saanud, sest pole suudetud kristlikus meelsuses üksteisele vennakätt ulatada.

(Toimetuselt: Avaldame õp. Toominga pöördumise edaspidi oma lehes.)

Õp. Toominga mõtetele võib lisada meie oma kahe luterikoguduse püsimajäämise küsimuse. Kui need kaks kogudust ei ühine, siis tuleb aeg (ja õige ruttu), kus neid kumbagi enam pole. Jumalateenistustest osavõtt on nüüdki juba peaaegu kadunud, välja arvatud suurematel pühadel.