Tallinna Ülikool
Mere-ettevõtted seisavad Kesk-Läänemere piirkonnas silmitsi sarnaste väljakutsetega
Eesti, Soome ja Läti mereklastrid seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega. Tihedam koostöö võib tõsta väikeste regiooni tegijate konkurentsivõimet teiste maailma mereklastrite seas, selgub värskelt publitseeritud SmartComp projekti uuringuraportist. Uuring põhineb kolmes riigis üheaegselt läbiviidud ettevõtete intervjuudel.
Eesti, Soome ja Läti mereklastrid on küllaltki erineva ülesehitusega. Eestis ja Lätis mängivad merelogistikud tähtsat rolli ning võrgustikud on koondunud sadamate ja laevakompaniide ümber, lisaks sellele on cargo-ettevõtetel konkureerivad suhted maismaa transpordisektoriga. Seevastu võib Soome mereklastri kategoriseerida hästiarenenud võrgustikuks laevaehitustööstusega, nagu laevatehased ja nende erinevad alltöövõtjad.
Vaatamata erinevale ülesehitusele ja kompetentsivaldkondadele näivad Eesti, Soome ja Läti mereklastrid jagavat sarnaseid väljakutseid. “Jätkuv vajadus on R&D ja tootearenduse järele, et konkurentsis püsida samal ajal, kui üldine majandussituatsioon nagu ka globaalne ületootmine laevaehituses avaldavad meretööstussektorile survet. Kvalifitseeritud tööjõu puudus toodi eriti esile Eesti ja Läti mereklastrites ja merehariduse suurendamise vajadus ilmnes ka Soomes. Väävlidirektiivi nähakse kõige suurema konkurentsivõimet puudutava väljakutsena eriti laevakompaniides. Samuti tajutakse ohtu Ust-Luga sadama arendamises, kuna see hakkab mõjutama Vene transiiti, mis hetkel Eesti, Soome ja Läti sadamaid läbib”, ütleb projekti teadur Eini Laaksonen Turu Ülikooli Pan-Euroopa Instituudist (Soome).
Koostöö suurendaks konkurentsivõimet
Ühised väljakutsed annavad võimaluse suurendada koostööd Kesk-Läänemere piirkonna mere-ettevõtete vahel. Intervjuude tulemusel saadi rida ettepanekuid, millistele problemaatilistele teemadele peaks keskenduma ja milliseid konkreetseid samme edasi astuma. “Palju potentsiaali pakuks vastastikune koostöö R&D-s, remondi ja hoolduse operatsioonides, laevavahetustes, hariduskoostöös ja EL-tasandil lobitöös. Uute keskkonna regulatsioonide tõttu peaks regiooni klastrid kiiresti välja arendama seotud tehnilised ja infrastruktuurilised lahendid. See võiks muuta kogu regiooni nn roheliseks eeskujuks. Vene areneva mereklastri naabruses paiknemine on võimalus ja Venemaa lisamine koostöistesse tegevustesse on seega ülima tähtsusega”, järeldab Laaksonen.
Mereklastrite vahel toimivate äri- ja koostöövõrgustike põhjal eksisteerib mitmeid ühendusi, aga klastrid ei deklareeri täna veel erilist ühtsust ega nimeta end rahvusvaheliseks klastriks. “Rahvusvaheline poliitiline koostöö on vajalik konkreetse poliitika ja visiooni formuleerimiseks. Asendusressurssidele ja ekspertiisile multirahvusliku aluse loomine nii logistikas kui ka laevaehituses võib osutuda päästikuks piirkonna mereklastrite konkurentsivõime tõstmisel”, ütleb Laaksonen.
Täielik projekti SmartComp uuringuraport konkreetse riigi ja tuleviku väljavaadete kohta Kesk-Läänemere mereklastris on tasuta allalaaditav http://www.cb-smartcomp.eu/ind...
Lisainfo saamiseks võtke palun ühendust:
Eini Laaksonen, projekti teadur, , +358 2333 9565
Lisainfo projekti kohta:
• SmartComp projekt toetab koostööd Kesk-Läänemere piirkonna mereklastrite vahel ja see väljendub nende konkurentsivõime tugevdamises.
• 2013. aasta jooksul publitseerib projekti uurimisrühm kolm raportit. Raportites käsitletakse nii sektori kui ka ettevõtte tasandit, edaspidi võrreldakse Kesk-Läänemere piirkonda teiste maailma edukate mereklastritega.
• Projekti koordineerib Läänemere Linnade Liidu (Union of the Baltic Cities) Keskkonna komisjon. Uurimisrühma juhib Turu Ülikooli Pan-Euroopa Instituut.
• Projekti partnerid Eestis on Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool.
• Projekt on osaliselt rahastatud Kesk-Läänemere Interreg IV A programmist 2007-2013.
• Projekt kulmineerub rahvusvahelise SmartComp Foorumiga 2013. aasta novembris Turus (Soome).
